Äripäev • 20. november 2018
Jaga lugu:

Mida arvatakse sotsiaalmaksu laest?

Mida arvavad Eesti tippjuhid, ettevõtjad ja teised mõjukad ühiskonnategelased sotsiaalmaksu lae kehtestamisest? Äripäev küsis neilt.

Foto: Anti Veermaa

Kokkuvõtet Äripäeva küsimusele vastanud arvamusliidrite vastustest saab lugeda tänases lehes ilmunud loost, kuid kõik arvamused sinna ei mahtunud. Toome siin ära valiku meile saadetud hinnangutest.

Rain Vääna, Ragn-Sellsi juhatuse esimees: "Mulle idee meeldib. Samas nõustun, et neli keskmist palka on liiga kõrge ja ei võimalda teha endiselt head pakkumist spetsialisti tasemel töötajatele. Eesmärk peaks olema laiapõhjaline kasu, mitte tippjuhtide motiveerimine suureneva töötasuga."

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht: "Maksumaksjate liit toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist, kui sellega ei kaasne muude maksude tõusu, uute maksude kehtestamist või maksubaasi laiendamist (näiteks astmeline tulumaks, dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga ja nii edasi)."

Aivar Sõerd, riigikogu rahanduskomisjoni liige (Reformierakond): "Arvan, et seda meedet tuleks kaaluda. Rahandusministeerium peaks aga tegema põhjaliku mõjuanalüüsi, sealhulgas mõju eelarvele, arvestades kõiki aspekte. See pole ainult kulumeede, ka tulu aspekt vajaks hindamist. Eelkõige see, kas majandusse tuleks suuremat lisandväärtust loovaid töökohti juurde.

Analüüsida on vaja ka teiste riikide praktikaid ja kogemust. Koos sotsiaalmaksu lae sisseviimise mõjude hindamisega tuleks otsustada ka küsimus, kas jagada sotsiaalmaksu kohustus tööandja ja töövõtja vahel. Praegu on see ainult tööandja kohustus. Võimalikud sotsiaalmaksu süsteemi parandavad meetmed tuleks teha korraga, siis tulevad ka reformi mõjud paremini esile. Aga üldiselt ei tasu olla väga optimistlik sotsiaalmaksu lae sisseviimisel.

Koalitsiooniläbirääkimistel tulevikus on see tõenäoliselt üks esimesi punkte, mis kõrvale heidetakse. Asi on selles, et selle meetme mõju ei ole kõikides aspektides selge ja pole seni ka põhjalikult uuritud. Meetme maksumust riigieelarvele aga hindab rahandusministeerium märkimisväärselt kulukaks."

Kaul Nurm, Vabaerakonna esimees: "Arvesse võttes Läti kogemust, kus rakendati sotsiaalmaksu lage, ei pea me enam mõistlikuks Eestis sama asja katsetama hakata. Seega, tänasest Vabaerakonna valimisprogrammi versioonist ei leia enam ideed sotsiaalmaksule lagi seada."

Jüri Käo, ettevõtja: "Toetan sotsiaalmaksu lae kehtestamist. Äripäeva juhtkirjas on kõik põhilised argumendid kirjas, keeruline midagi sinna lisada."

Juhan Särgava, Saidafarmi juht: "Sotsiaalmaksu laest ei arva midagi, see puudutab väga vähest osa töötajaskonnast. Sotsiaalmaksu tuleb alandada tervikuna ning jagada ettevõtja ja töötaja vahel. See aitaks vähegi töötajatel aru saada palga olemusest, muidu arvavad, et ettevõtja vähese kirjaoskuse tõttu tuleb palganumber väike. Riiki nagu polekski, mis piirid annab ja korda peab."

Kaarel Tarand, Sirbi tulevane peatoimetaja: "Mul ei ole selle "lae" kohta seisukohta (kontekstis: mõju tööturule või ettevõtetele), aga seda osutan küll, et enne konkreetse maksuliigi mudima hakkamist võiks selle nime sisule vastavaks teha. Mõiste "sotsiaal" on hoopis suurema tähendusväljaga kui tervis ja pensionid. Võib-olla peaks selle ühe maksu hoopis kaheks osaks jagama ja neid ka erinevalt kohtlema. Kui pensionimaksu puhul ei ole täielikule solidaarsusele head alternatiivi, siis tervisemaksu diferentseerimine, laed, astmed jmt võiks ju aruteluteema olla, sest sel põllul on palju kombinatsioonivõimalusi (erakindlustus, tervisekäitumine, maksumäära erisused näiteks vanusegrupiti või laste arvu pealt või … jne)."

Rein Järvelill, Setomaa vallavolikogu esimees (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): "Sotsiaalmaksu lae kehtestamist tuleb kindlasti vaadelda tervikuna koos kogu maksusüsteemiga. Ainult eraldi sotsiaalmaksu lae kehtestamine pole fiskaalselt mõistlik ning suurendab niigi meie maksusüsteemi regressiivsust. Kuna ka sotsiaalmaks on kindla suunitlusega (tulud lähvad pensioni- ja ravikindlustusse), siis vähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine (eriti madalamal tasemel) solidaarsust ning süsteemide tulusid. Isiklikult toetan sotsiaalmaksu lae kehtestamist kõrgemal tasemel umbes 5–7 Eesti keskmist palka, aga sellega peaks kaasnema samal tasemel kõrgema tulumaksuastme sisse viimine ning täiendavate tulude leidmine pensioni- ja ravikindlustussüsteemi. Ei usu, et sotsiaalmaksu lagi tekitaks olulisel määral kõrgepalgalisi töökohti."

Robin Saluoks, eAgronomi tegevjuht: "Minu arvates on kõige õiglasem proportsionaalne maksusüsteem. Vahet ei ole, kas see on tulu-, sotsiaal- või käibemaks. Igasuguste erisuste tegemine muudab süsteemi keerulisemaks ja ebaõiglasemaks. Iseküsimus on maksu suurus/määr, mis peaks olema võimalikult väike, et soodustada majanduskasvu ja selle kaudu üldist jõukust."

Juhan Kivirähk, Turu-uuringute ASi uuringutejuht: "Mina ei ole just eriti suur asjatundja riigimaksude alal. Selles valdkonnas ei saa teha otsuseid põhimõttel meeldib või ei meeldi, vaid iga otsus nõuab põhjalikke arvutusi ja mõjuanalüüse. Küll aga olen ma nõus sellega, et tuleks loobuda mittemidagitegemist õigustavast loosungist "maksudega ei mängita" ning võtta Eesti maksusüsteemi ümberkujundamine tõsiselt käsile.

Sotsiaalmaksu teemal ootavad ühiskonda suured ja olulised väljakutsed, mida ei saa lahendada pelgalt kõrgepalgaliste töökohtade maksukoormuse leevendamisega. Üha rohkem inimesi teevad projektitööd, platvormitööd, virtuaaltööd, töötavad niinimetatud diginomaadidena, võtavad oma osaühingutest dividenditulu – rääkimata sellest, et paljudel töökohtadel hakkavad inimtööd asendama robotid. Küllap just tulevikutöö väljakutsetest tulenevalt tegi Kaja Kallas ettepaneku sotsiaalmaks üldse kaotada – tuleviku tööturg on ju üks tema lemmikteemasid.

Mina osalesin maksupoliitika teemalistes aruteludes põhjalikumalt 2014. aastal, kui grupi mõttekaaslastega koostasime manifesti "Elamisväärne riik". Siis lähtusime teadmisest, et Eesti maksuliste tulude struktuuris on Eurooa Liidu liikmesriikidega võrreldes keskmisest suuremad tarbimismaksud ja tööjõumaksud, oluliselt väiksemad aga kapitalimaksud. Piltlikult öeldes – kui robotid võtavad inimeste töö ära, siis tuleb inimeste asemel hakata maksustama roboteid ehk siis praegu alamaksustatud kapitali.

Kui lähtuda sotsiaalmaksu muutmise juures praegusest maksustruktuurist ning riigieelarve võimalustest, siis väga kõrgel tasemel sotsiaalmaksule lae kehtestamisest võib tulla sama vähe tulu kui hiljuti reformierakonna kavandatud sotsiaalmaksu pooleprotsendilisest langetamisest. Mikroskoopiliste muutustega süsteemi pööret ei too!

Maksude süsteem ja loogika tuleks algusest peale ümber mõtestada. Umbes nii, nagu pakub Eesti 200, et alustada algusest: vaadata, millised on ühiskonna ja riigi vajadused ning sellest lähtuvalt hakata otsima võimalikke riigieelarve tulusid. Ent kuidas nimelt, selle juures jäävad minu 40 aastat tagasi Tartu Ülikoolis omandatud majandusteadmised jänni."

Enn Veskimägi, ettevõtja: "Äripäeva juhtkiri kajastab, et seda on korduvalt lubatud ja tõenäoliselt jääb ka nüüd lubaduseks. Minu jaoks väga tähtis teema, mida oleme 15 aastat rääkinud, on sotsiaalmaksu jagamine töövõtja ja tööandja vahel. Leedu tegi selle tänavu ära ja uuest aastast hakkab kehtima. Meie poliitikud aga kardavad seda teemat lauale tuua?"

Heiki Einpaul, AS Hekotek: "Kuna Eestis maavarade ja sellest saadud toodete ekspordivõimalused on objektiivselt väga piiratud, siis ainukene allikas lisaväärtuse tekkeks on ettevõtlus, täpsemalt siis see ettevõtlus, mis väljapoolt meie piire Eestisse raha sisse toob.

Järgmine loogiline järeldus on, et kui keegi tahab pakkuda midagi, mis eestimaalaste elatustaset tõstab, siis on selleks vaja ettevõtlusest tulevat raha. Kui Eestimaa ettevõtlus ei arene, ei saa järelikult ka meie kõikide elatustase tõusta.

Viimaste valitsuste (alates Taavi Rõivasest) aegadel on Eesti ettevõtluskliima halvenenud, maksuseaduste populistlike muudatustega on potentsiaalsete ettevõtjate kindlustundele hoop antud. Meie kõik naabermaad, ennekõike meie väikesed naabrid, on ju meie konkurendid ja tagaselja ainult rõõmustavad.

Kui ettevõtluskeskkonda paremaks tehakse, siis on see alati ainult tervitatav. Sotsiaalmaksu lagi teeb Eestis ettevõtjale lihtsamaks suuremate palkade maksmise, selles kontekstis meie konkurentsiolukord naabermaadega paraneb.

Aga sellest üksi ei piisa. Kui Eestis pole teoreetiliselt võimalik näiteks tselluloosikombinaati ehitadagi, argumendid selle vastu on ainult emotsionaalsed, mitte teadmispõhised, siis vaevalt et sotsiaalmaksu lagi sellist üldist Eesti mainet oluliselt parandab. Seda enam, et kõik ettevõtjad teavad, et homme võib ju selle sotsiaalmaksu lae kohe tagasi muuta ja kõik muudki maksud on meil ka tõmbetuultele valla. Eestile vajalikud edukad ettevõtjad peavad saama teha plaane kauem kestvates kategooriates kui valimistsükkel."

Sander Gansen, Robotex International juht: "Kindlasti olen sotsiaalmaksu lae kehtestamise poolt, sest praegune tööjõumaksude kogusuurus on pigem üks takistus, miks välisinvestorid ei taha oma raha Eestisse tuua, ning samal ajal põhjus, miks kiirelt kasvavad Eesti ettevõtted välistöötajate Eestisse toomise asemel asuvad oma arenduskeskuseid teistesse riikidesse looma. Ilmselgelt on üks põhjus just sotsiaalmaksu kõrgus.

Kuid enne, kui asuda seda muutma, tuleks teha suurem maksusüsteemi analüüs, sest praegu kritiseeritakse Eestit tihti seetõttu, et meie majanduskeskkond ei ole piisavalt stabiilne. Eesti on maailmas esirinnas kui üks kõige rohkem seaduseelnõusid loov riik, mis tekitab investorites kõhklusi tuleviku ees. Ehk tuleks korra pikemalt asjale otsa vaadata, analüüsida ning siis ühe korraga kõik korralikult ära muuta ning järgmised 10–20 aastat süsteemi enam mitte puutuda."

Mart Raudsaar, Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht: "Minu meelest on ettevõtluskliima Eestis muutunud viimastel aastatel üha halvemaks. Ettevõtjad saavad signaale, et investeeringud ei ole oodatud, riik ei taga maksurahu ning ei ole käitumiselt ennustatav partner (seda ka kohalikele omavalitsustele) ning meie maksukoormus on muutunud juba väga märkimisväärseks. Tööjõu puhul ei saa kindlasti Eestist enam ammu rääkida kui madalate maksudega maast. Samas on ikkagi ettevõtjad need, kes toovad riiki maksuraha, mida on võimalik jagada. Ettevõtjate ja ettevõtluse stimuleerimiseks oleks vaja Eesti riigil täiesti uut ja kompleksset lähenemist, aga alustuseks pole ka paha kehtestada sotsiaalmaksu lagi eraldi meetmena."

Hans H. Luik, meediaärimees: "Minu arust jääme varsti hätta pensionide ja hoolekande ülalpidamisega, lisaks ei jõua vaese pere lapsed ka huviringidesse. Kelleltki tuleb võtta: töökad ja jõukad võivad seetõttu rohkem maksta küll. Sotsiaalmaksu lage tasub alandada sel juhul, kui see loob kindla eelise tarkade inimeste tööle värbamiseks Eestisse. Tarkade ümber tekib keskkond, kus makstakse keskmiselt rohkem makse."

Marko Pomerants, riigikogu liige (Isamaa): "Ma ei hakka kogu Isamaa erakonna nimel sõna võtma ja räägin vaid enda eest. Sellele küsimusele saab läheneda mitmeti. Kui lähtuda läbivast maksumantrast – süsteem peab olema lihtne –, siis oleks ju selle alus järgmine lähenemine: ühesugune tulumaksuvaba piir, ühesugune tulumaks ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu lagi võib Eesti poliitikas olla aktuaalne kahel puhul: niinimetatud kõrgepalgalised ja teisalt on ettepanekud üleval seoses kaubalaevade Eesti lipu alla tulekuga. Kas me siis peaks rääkima ka, millised piirangud või soodustuse vähendused kaasnevad madalama maksumääraga. Saan aru, et see debatt pole lähinaabruses edu toonud. Aktuaalne on see ju just omamaise tööjõu aspektis: pensionid, haigekassa teenused. Kummalgi eelarvereal ju priisata pole.

Põhiline lähtekoht senises sotsiaalmaksu lae debatis on siiski olnud eeldus, et sotsiaalmaksu lagi loob kõrgema palgaga töökohti. Millisel palgatasemel see aga reaalselt uusi töökohti looma hakkab, ju keegi täpselt hinnata ei oska. Nii võibki olla, et liialt kõrge palgatase muutusi esile ei too ja liialt madal on jällegi kulukas riigieelarve aspektist ning tekitab igasugu kulukatmise mõtteid. Koalitsioonileppe arutelude etapis sõltub selle meetme saatus sellest, kui kõrgel prioriteetsuse tasemel see ettepanek võrreldes tulumaksuvaba piiri, tulumaksumäära ja muude analoogsete konkurentide kõrval on, aga ka võrrelduna kogu lubaduste puuga."

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas