Miks me tahame keskkonnaga arvestavaid riigihankeid?

Suured asjad ei sünni ainult impulsi mõjul, need sünnivad paljude omavahel seotud ja kokku toodud väikeste asjade järgnevusena. Nii arvas ja maalis Vincent van Gogh. Nagu kunstis, nõuavad suured muutused poliitikas, ühiskonnas ja majanduses muutusi väikestes asjades meie käitumises ja nõudmistes – näiteks vastutuse võtmine selle eest, mida me valime, ostame, kasutame või toodame. Ostud on meie väärtushinnangute pikendus ja seepärast on oluline, kuidas me rahaga ümber käime.

Avalik sektor on väga suur tarbija ning omab seetõttu suurt mõju turule ja seal pakutavatele toodetele ja teenustele. Eestis moodustab avaliku sektori kogutarbimine Eesti sisemajanduse koguproduktist 14–16%. Selleks kasutatakse maksumaksja raha ning kodanikul ja maksumaksjal on õigus eeldada, et tema rahaga käiakse ümber heaperemehelikult ja vastutustundlikult ning avalikke huve arvestades, tehes teadlikke ja läbimõeldud otsuseid.

Üks võimalus selleks on keskkonnahoidlikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked. Sellised hanked suudavad ettevõtteid suunata ja ka sundida oma tooteid ja teenuseid keskkonnahoidlikumaks muutma ning organisatsioone ja inimesi tarbima vastutustundlikumalt.

Keskkonnahoidlik riigihange on mõistlik mitmes mõttes. Esiteks kasutab see nutikalt ära avaliku sektori turuvõimu, et tuua kohalikul ja ülemaailmsel tasandil olulist kasu keskkonnale ning seab eeskuju eratarbijatele. Tooteid ostes või kasutades teab 55% Euroopa Liidu kodanikest üldiselt seda, millised on toodete kõige olulisemad keskkonnamõjud. Kas ei peaks hankijad sama teadlikud olema?

Teiseks annab keskkonnahoidlik riigihange avaliku sektori asutustele suuresti rahalist ja ajalist kokkuhoidu, eriti kui arvestada lepinguga kaasneva täieliku olelusringi kulu, mitte ainult ostuhinda. See on peamine õppimiskoht tarbijale ja hankijale – toote või teenuse hind, mida me maksame, ei ole ainult see raha, mida me praegu selle eest välja käime, vaid see, mida selle eest ka tulevikus maksma peame, ning kaasnev lisakulu.

Näiteks võime valida odavaima pakutava hinnaga koristusteenuse, aga valida tuleb odavaima maksumusega koristusteenus. Kui odavaim koristusteenus kasutab vahendeid, mis ei ole keskkonnahoidlikud, palju vett ja elektrit, siis kokkuvõttes läheb see teenus meile maksma rohkem kui selline, kus teenuse hind võib olla kallim, kuid läbimõeldus, säästlikkus ja innovaatilisus koristus- ja töövahendite, tööaja või -müra puhul teeb teenuse kokkuvõttes meile odavamaks.

Kolmandaks on keskkonnahoidlik hankimine maailma arengutega ühte jalga astumine. Eesti ei ole isolatsioonis ja trendid liikuda uuenduslike ja säästlikemate lahenduste poole mõjutavad meid samamoodi. Ettevõtjad ja tarbijad eeldavad, et avalik sektor käiks nende trendidega kaasas.

Eurobaromeetri 2016. aasta uuringu kohaselt on kvaliteedi ja hinna järel Euroopa Liidu tarbijate jaoks tähtsuselt kolmas kõige olulisem tegur keskkonnamõju. Vähe sellest – Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava toetab lineaarsetest väärtusahelatest edasi liikumist.

Neljandaks innustab keskkonnahoidlik riigihange ettevõtteid leidma innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi oma toodete ja teenuste disainimisel ja pakkumisel: optimaalse ressursikuluga tootmine, ohutumate ja taaskasutatud ainete ja materjalide kasutamine, vähene energia ja muude teiste ressursside tarbimine jne. Võidab see, kes selliseid tooteid või teenuseid suudab pakkuda.

Viiendaks parandab keskkonnahoidlik hange elukvaliteeti, sest sageli on sellised tooted või teenused paremad nii meile kui siinsele tarbijale kui ka näiteks nende toodete tootjatele eriti arenguriikides. Oleme teadlikud, et paljude riikide ja inimeste olukord muutub ainult hullemaks ning kasvamine ja suurenemine ei ole igal pool ühtemoodi hea. Keskkonnahoidliku ja eriti sotsiaalsete tingimustega, näiteks õiglase kaubanduse tingimustega arvestav riigihange parandab nende inimeste elu, kes toodavad meie lauale toitu.

Me otsustame ja hääletame oma valikute ja rahaga. Riigihange näitab, mida hankija, näiteks meie kohalik omavalitsus, väärtustab ja millise tuleviku poolt ta "hääletab".

Mina kodanikuna ja valijana saan siis omakorda valida selliseid esindajaid, kes kõige enam ühtivad nii maailmavaatelt kui ka valikutelt minu väärtustega. Odavus ja ahnus ei saa olla peamised tunded.

Me saame astuda väikseid samme: leida uued viisid tegutsemiseks, tarbimiseks ja ettevõtluseks ning mõtestada ümber, mida tähendavad jätkusuutlikkus ja vastutustunne. Tegelikult näitab keskkonnahoidlik riigihange, et igaühest sõltub ja igaühel on võim – näita eeskuju ja hooli.

Lõpuks on ikka keskkond meie võimaluste ja heaolu allikas, mitte inimene. Inimene saab seda ainult hoida või reostada, sõltuvalt oma kultuurist, teadmistest ja kasvatusest.