7. detsember • 4 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Euroopa vajab oma Magnitski akti

Euroopa välisministritel oleks parim viis esmaspäeval inimõiguste päeva tähistada üleeuroopalise Magnitsi akti poolt hääletades, kirjutab ühispöördumise koostanud Hollandi parlamendi liige Sjoerd Sjoerdsma.

Sjoerd Sjoerdsma
Sjoerd Sjoerdsma  Foto: Levien Willemse

Mõnikord tähendab nimi kõike. 21. sajandil on Sergei Magnitski nimi saanud maailmas inimõiguste kuritarvitamise vastu võitlemise sünonüümiks. On vastu võetud seadusandlikke akte, mis kannavad tema nime ja tekitavad tõsiseid tagajärgi inimõiguste rikkujatele kogu maailmas.

Sergei Magnitski oli vene advokaat, kes ohverdas 37. eluaastal oma elu võitluses Vladimir Putini režiimi korruptsiooni vastu. Viis, kuidas Venemaa valitsus proovis tema mõrva varjata ja vabastada vastutusest süüdlased, sai kogu maailmas karistamatuse ja kleptokraatia sümboliks. Sellepärast ületas Magnitski julge ohverdus riigipiire ja kõnetas inimesi kõikjal maailmas.

Magnitski akt, millega kehtestati inimõiguste rikkujatele viisakeelud ja külmutati nende varad, on muutunud karistamatuse ja kleptokraatia vastu võitlemise sümboliks. 21. sajandil pannakse paljud inimõiguste rikkumised toime rahalise kasu saamiseks. Rikkujate reisimisvabaduse ja nende välismaal asuva raha sihikule võtmine on üks tõhusamaid viise tagajärgede tekitamiseks. Myanmari sõjaväelased, kes hukkavad rohingjaid, relvakaupmehed, kes rikuvad Lõuna-Sudaani vastu suunatud relvaembargot, Kesk-Aafrika Vabariigi vägistajad või Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapjad – keegi neist ei tohi tunda end karistamatuna.

Seepärast on Venemaa vägivallast sündinud Magnitski akti idee saanud nüüdseks globaalse mõõtme. Kuus riiki: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Eesti, Läti ja Leedu rakendavad Magnitski sanktsioone Saudi Araabia, Nicaragua, Lõuna-Sudaani, Myanmari ja paljude teiste riikide inimõiguste rikkujate puhul.

Nüüd on aeg astuda järgmine julge samm. Me peame kehtestama Magnitski akti kogu Euroopa Liidus. Euroopa Parlament on seda juba mitu korda nõudnud ja tegi 2014. aastal isegi ettepaneku Magnitski mõrva eest vastutavate isikute puhul viisakeeldude kehtestamiseks ja varade külmutamiseks. Paraku toetasid seda ettepanekut ainult mõned liikmesriigid.

Siis ei suutnud Euroopa Liidu Nõukogu tegudeni jõuda, kuid nüüd on see algatus lõpuks hoogu kogumas. Suve jooksul koostas Hollandi valitsus konkreetse ettepaneku, mida nüüd kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega läbi räägitakse. Selle eelnõuga kehtestataks täpselt see, mis vaja – võime kohaldada üldisi sanktsioone. On vaid üks märkimisväärne puudus: Hollandi valitsus ei ole veel nimetanud seda Magnitski aktiks. Mõned väidavad, et Magnitski nimi muudaks seaduse ühehäälse heakskiitmise raskemaks. Me ei usu, et meie liikmesriigid vetostaksid inimõiguste alase seaduse üksnes selle nime pärast. Usume, et nad võtavad selle vastu, kuna nad toetavad inimõigusi kogu maailmas. Sõltumata sellest, kuhu läbirääkimiste käigus jõutakse, nimetame meie seda alati Magnitski aktiks.

Esmaspäeval, 10. detsembril kohtuvad Euroopa välisministrid, et arutada Hollandi ettepanekut. Vaid üks vastuhääl tähendaks selle õigusakti lõppu. Seepärast nõuavad parlamendiliikmed ja seadusandjad 18 Euroopa Liidu liikmesriigist, et meie valitsused tugevdaksid ELi kui inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse majaka positsiooni kogu maailmas. Me kutsume üles oma valitsusi hääletama selle Euroopa Magnitski akti poolt. Me kutsume neid üles austama Magnitski nime ja võitlema kogu maailmas karistamatusega. See on parim viis inimõiguste päeva ja inimõiguste ülddeklaratsiooni 70. aastapäeva tähistamiseks esmaspäeval.

Allkirjad:

Michael Aastrup-Jensen, parlamendi liige (Taani)

Boriana Aberg, parlamendi liige (Rootsi)

Ian Austin, parlamendi liige (Suurbritannia)

Petras Auštrevičius, Euroopa Parlamendi liige (Leedu)

Fernando Maura Barandiarán, parlamendi liige (Hispaania)

Jānis Bordāns, parlamendi liige (Läti)

Tom Brake, parlamendi liige (Suurbritannia)

Chris Bryant, parlamendi liige (Suurbritannia)

Mireille Clapot, parlamendi liige (Prantsusmaa)

Cristian Dan Preda, Euroopa Parlamendi liige (Rumeenia)

Esther de Lange, Euroopa Parlamendi liige (Holland)

Mark Demesmaeker, Euroopa Parlamendi liige (Belgia)

Anna Fotyga, Euroopa Parlamendi liige (Poola)

Cristian Ghinea, parlamendi liige (Rumeenia)

Ana Gomes, Euroopa Parlamendi liige (Portugal)

Helen Goodman, parlamendi liige (Suurbritannia)

Rebecca Harms, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa)

Margaret Hodgem, parlamendi liige (Suurbritannia)

Gunnar Hokmark, Euroopa Parlamendi liige (Rootsi)

Eva Joly, Euroopa Parlamendi liige (Prantsusmaa)

Sandra Kalniete, Euroopa Parlamendi liige (Läti)

Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige (Eesti)

Stephen Kinnock, parlamendi liige (Suurbritannia)

Dr Stephanie Krisper, parlamendi liige (Austria)

Eerik-Niiles Kross, parlamendi liige (Eesti)

Catherine Murphy, parlamendi liige (Iirimaa)

Delphine O, parlamendi liige (Prantsusmaa)

Pieter Omtzigt, parlamendi liige (Holland)

Lilianne Ploumen, parlamendi liige (Holland)

Adrian Prisnel, parlamendi liige (Rumeenia)

Senatoar Roberto Rampi (Itaalia)

Dr Norbert Röttgen, parlamendi liige (Saksamaa)

Bob Seely, parlamendi liige (Suurbritannia)

Manuel Sarrazin, parlamendi liige (Saksamaa)

Petri Sarvamaa, Euroopa Parlamendi liige (Soome)

Marietje Schaake, Euroopa Parlamendi liige (Holland)

Charles Tannock, Euroopa Parlamendi liige (Suurbritannia)

Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi liige (Eesti)

Bram van Ojik, parlamendi liige (Holland)

Guy Verhofstadt, Euroopa Parlamendi liige (Belgia)

Joël Voordewind, parlamendi liige (Holland)

Manfred Weber, Euroopa Parlamendi liige (Saksamaa)

Emanuelis Zingeris, parlamendi liige (Leedu)

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt