10. detsember 2018
Jaga lugu:

Tehnoloogia aitab äril kasvada

Pealtnäha vähemtähtsatele kitsaskohtadele digitaliseerimisega lahenduse leidmine võib ettevõtetele tuua suurt kasu, kirjutab Elisa äriarenduse osakonna juht Merli Üle.

Merli Üle  Foto: Erakogu

Digitaliseerimise peamine eesmärk on muuta ettevõtte tegevust efektiivsemaks. Selle saavutamiseks tuleb üle vaadata toimingud, mis korduvad päevast päeva või nõuavad lühikese aja jooksul suurendatud tähelepanu.

Kui tegevust tehakse vaid korra aastas, ei vaja see tõesti suure tõenäosusega tehnoloogia abi. Kui aga ettevõtte töötajad peavad iga päev edasi-tagasi saatma ühe faili eri versioone, tasuks mõelda pilvelahendustele, kus dokument on muudetav reaalajas. Või kui teenindaja peab näiteks kostüümilaenutuses alati kõik kleidid ja maskid käsitsi süsteemi sisse kandma. Reaalajas ülevaate saaks laoseisust siis, kui esemetel oleks küljes kiibid, mille järgi saab need sisestada kiirelt süsteemi. Lihtne takistus, mida saaks kergesti automatiseerida.

Just sarnane eluline vajadus oli hiljuti Kaitseliidul. Elisal sündis koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga lahendus, millega tõime kaitseliitlaste vormiriietuse laohalduse tänapäeva ja lisasime varustusele NFC-kiibi. See võimaldab kergelt ja kiirelt kiibilt nutitelefoniga andmeid lugeda ning varustust digitaalselt arvele võtta. Enne oli tegevus märkimisväärselt ajakulukam.

Eesmärk paika!

Digitaliseerimist ei saa alustada uisapäisa, ilma sihita silme ees. Tasub võtta aega kindla ootuse sõnastamiseks – kuhu soovitakse jõuda ja mida saavutada. Teiseks tuleks paika panna mõõdikud – kuidas saada aru, et olukord läks paremaks. Kindlasti peab mõtlema sellele, kui palju protsess detailselt arenes – kas üht tegevust tehakse päevas/kuus x korda nüüd vähem, kuid sama oluline on leida iga arenduse ja projekti suurem kasu ettevõttele kui tervikule ja kliendile.

Alles siis, kui ettevõte iga muudatusega ise paremaks saab ja see peegeldub ka kliendirahulolus, on digitaliseerimine ennast päriselt ära tasunud.

Paljusid võib tagasi hoida hirm ebaõnnestumise ees. Suure aja- ja rahakulu vältimiseks tasub siin kasutada idufirmalikku lähenemist ning alustada samm-sammult, mitte kohe kogu süsteemi uuendus käsile võtta. Näiteks võib katsetada lahendust vaid ühe töötaja peal, küsida jooksvalt tegevusele kliendilt tagasisidet, selgeks saada kõik kitsaskohad ja negatiivsed aspektid tuleb läbi arutada. Sellisel juhul on ebaõnnestumise kahju minimaalne.

Kui aga ikkagi ebaõnnestutakse, tuleb kogu protsess pulkadeks lahti võtta ja analüüsida, kus komistuskohad tekkisid. Läbikukkumised on kasulikud seni, kuni neist õpitakse. Kas eesmärk oli piisavalt selge ja täpne? Või tundus olukord alguses teine, kui see oli reaalselt? Igal juhul õpib ettevõte enda tegevusi paremini tajuma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas