Finantsturgude võbelustest majanduslanguseks ei piisa

2018. aasta lõppu ilmestas mitme majandusnäitaja nõrkus ja turuosaliste suurenenud hirm tuleviku ees. Kui aktsiahindade langus puudutas kõiki suuremaid börse, siis reaalmajandust kirjeldavad indikaatorid nõrgenesid peamiselt Euroopas ja Aasias. Puhkenud paanikahoog on hetkel taandunud ja S&P500 indeks jõudnud tagasi 2018. aasta alguse kauplemistasemele, kuid volatiilsus jääb turge kimbutama ka tulevikus.

Majandustsükli küpses faasis soovivad investorid languspunkti ennetada, mistõttu põhjustavad negatiivsed uudised äkilisi ja esmapilgul põhjendamatuid reaktsioone. Teisalt ei ole finantsturgude võbelused piisavad, et käivitada globaalset majanduslangust. Majapidamiste finantsseis püsib tugev ja kõrge tootmisressursside kasutus sunnib ettevõtteid investeerima.

2018. aasta osutus euroala majandusele oodatust palju kesisemaks. 2019. aastal jääb euroala väljavaade ekspordis heitlikuks, kuid ruumi sisetarbimise kasvuks jagub. Prognoosi põhjal peaks euroala majandus kasvama 2019. aastal 1,6 protsenti ja 2020. aastal 1,7 protsenti.

Eestile kõige olulisemate riikide, Soome ja Rootsi, majanduskasv on aeglustumas, jäädes sarnaselt euroalale 2018. aastaks seatud ootustele selgelt alla. Prognoosi järgi piirdub 2019. aastal Rootsi majanduskasv kõigest 1,6 protsendiga, Soomes on SKP kasv pisut kiirem, 1,9 protsenti. 2020. aastal kasvab mõlema riigi majandus ligi 2 protsenti.

Eesti majandus liigub suure sõltuvuse tõttu ekspordist käsikäes euroala ja peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi omaga. Väliste tegurite kõrval mõjutab ekspordivõimekust aina enam ka meie enda hinnapõhise konkurentsivõime vähenemine. 2019. aastal saab majanduskasv olema veel suhteliselt tugev tänu eratarbimise jõudsale tõusule. Kuigi oleme jõudnud sisuliselt täistööhõiveni, avardab tarbimisvõimalusi mulluse maksureformi mõju ning jätkuv palgakasv.

Negatiivse poole pealt hakkab edasist kasvu piirama ehitusturu aeglustumine, seda just erasektori kahaneva nõudluse tõttu. Riigi tellimused aitavad olukorda siluda vähemalt 2020. aastani. Praeguste trendide püsimisel ootame Eestis 2019. aastaks 2,8 protsendi suurust majanduskasvu, mis 2020. aastal aeglustub 2,5 protsendini.