Tõnu Mertsina • 30. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:

Palgakasv jääb endiselt kiireks

Suur hulk võõrtöölisi on vaid osaliselt tööjõupuudust leevendanud, mistõttu hoiab pingeline tööjõuturg palgakasvu järgmise paari aasta jooksul endiselt kiirena, prognoosib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tõnu Mertsina  Foto: Eiko Kink

Eelmiste aastate tugev majanduskasv on suurendanud oluliselt nõudlust tööjõu järele ja muutnud tööjõuturu väga pingeliseks. Kuna tööhõive määr on tõusnud vähemalt viimase 30 aasta kõrgeimaks, töötuse määr on vaid protsendipunkti võrra kõrgem kriisieelsest madalaimast tasemest ning ka mitteaktiivsete inimeste arv on väikeseim, on koduturult tööjõudu, eriti kvalifitseeritud tööjõudu, väga raske leida.

Möödunud aastal sisenes Eesti tööturule küll suur hulk võõrtöölisi, kuid see vähendas tööjõu puudust vaid osaliselt. Kuigi vabade töökohtade määr möödunud aasta lõpus veidi alanes, on see jätkuvalt kõrge.

Meie hinnangul hoiab pingeline tööjõuturg palgakasvu kiirena – see aeglustub eeloleva paari aasta jooksul vaid 6% lähedale (eelmisel aastal kasvas keskmine brutopalk 7%).

Tööjõupuudus ja suur tööjõukulu sunnivad ettevõtteid investeerima rohkem masinatesse ja seadmetesse, teadus- ja arendustegevusse, arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse – varadesse, mis peaksid aitama tootlikkust parandada. Nende varade osakaal ettevõtete investeeringutes on viimastel aastatel suurenenud. Ka ettevõtete tööjõu tootlikkus on viimastel aastatel tugevama nõudluse toel paranenud, kuid selle kasv on ikka veel tööjõukulude kasvust aeglasem, halvendades konkurentsivõimet.

Kuludega seoses on ka halvenenud kaubandustingimused probleem – imporditud tootmissisendite hinnad kasvasid eelmisel aastal kiiremini, kui ettevõtted said küsida oma eksporditud kaupade eest. Ettevõtete ekspordi osakaal käibes on suur, kuid eksport ei aita kaasa mitte ainult käibekasvule, vaid ka tootlikkuse paranemisele.

Hindade ja eratarbimise kasv aeglustub

Tarbijahindade kasv, mis eelmisel kahel aastal püsis üle 3% ja oli Euroopa Liidu üks kiiremaid, peaks sel aastal aeglustuma 2,9%ni ja järgmisel aastal 2,4%ni.

Sel aastal mõjutab tarbijahindade korvi kõige enam alkoholi ning eluasemega seotud hindade kasvu aeglustumine. Alkohoolsete jookide hinnakasvu pidurdumise taga on eelmisel aastal tehtud valitsuse otsus alkoholiaktsiisi sel ja järgmisel aastal mitte tõsta.

Eluaseme juures tuleks aga välja tuua aeglustuva elektrihinna kasvu. Kui eelmisel aastal kasvas hinnakasvuga korrigeeritud netopalk tulumaksu reformi mõjul ligikaudu 10%, siis eeloleval kahel aastal peaks see jääma vaid 2% lähedale.

Eelmisel aastal kasvas eratarbimine esialgse arvestuse järgi üle 4%. Viimased aastad näitavad, et eratarbimise kasv on olnud üsna tugevasti seotud netopalga reaalkasvuga. Seetõttu ootame sel aastal eratarbimise kasvu aeglustumist. Samas kandub tulumaksureformi mõju ilmselt sellesse aastasse, soodustades tarbimist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt