Uks Jaapanisse on ettevõtjatele avatud

Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et maailm sulgub. Näeme inimesi, kes nõuavad uusi piire, müüre ja eraldusjooni ning väidavad valjuhäälselt, et need on möödapääsmatud. Nende arvates oleme pärast aastakümneid kestnud tööd suhete loomise, sidemete tihendamise ja võimalustest kinnihaaramise nimel jõudnud nii kaugele, et liigume hoopis vastupidises suunas. Põnev väide, nagu väljamõeldised ikka.

Kui välja arvata mõned eredad näited neist, kes teevad suuri pingutusi piiride sulgemiseks, oleme siiski endiselt suhete ja koostöö tihendamise kursil. Kuigi on ka neid, kes eelistavad tegutseda omaette, on koostöö pooldajaid ikkagi palju rohkem ning nad muutuvad üha tugevamaks. Euroopa Liit on suurepärane näide sellest, kuidas kõik saavad koostööst võita, eelkõige kaubanduses. 500 miljoni elanikuga liidu liikme läbirääkimispositsioon on ilmselgelt väga tugev.

Täna kulmineerub Euroopa kaubanduspoliitika koostöö viimase kümnendi suurima saavutusega – jõustub ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping. Sellest saavad nii ELi kui ka Eesti majandus märkimisväärset kasu. See on ühtlasi kõigi aegade kõige ulatuslikum kahepoolne kaubandusleping, mis hõlmab rohkem kui 630 miljoni elanikuga ala.

Jaapan on juba praegu Eesti tähtsuselt 11. kaubanduspartner väljaspool ELi ja kogu ekspordimaht Eestist Jaapanisse on 70 miljonit eurot. Lepinguga kaotatakse ettevõtlustõkked nagu tollimaksud ning kulukas ja kattuv bürokraatia. See on hea uudis, eriti väikeettevõtete jaoks. Suurettevõtted võib-olla isegi jaksaksid sellistest tõketest tulenevaid kulusid kanda, ent väikeettevõtted on kindlalt need, kes kannatavad.

Pangem aga tähele, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad ELi äridest 99%. Eestist ekspordib Jaapanisse rohkem kui 122 ettevõtet ja neist enamik on VKEd. Lisaks sellele aitab EL väikeettevõtetel näiteks väikeettevõtluse kontaktpunktide ja veebipõhise teabe abil Jaapani turule pääseda.

ELis luuakse 85% uutest töökohtadest väikeettevõtetes. Kui aitame neil paremini kaubelda, hoogustame ka töökohtade loomist. Praeguse seisuga on Eestis tänu Jaapaniga loodud kaubandussuhetele 2336 töökohta. ELis tervikuna on selliseid töökohti ligikaudu 740 000. Nendel töökohtadel saab keskmiselt 12% rohkem palka. Avatud kaubandus on Euroopas alati töökohtade loomist ja majanduskasvu hoogustanud – oleme selles valdkonnas esirinnas.

Viimastel aastatel oleme teinud tööd selle nimel, et meie kaubanduspoliitika täielikult moderniseerida. Jaapaniga sõlmitud kaubandusleping on parim võimalik leping. Sellega hakatakse edendama ökotehnoloogiat, kehtestatakse ranged õigusnormid töötajate kaitseks, avatakse Jaapani teenuseturud ning lubatakse ELi ettevõtjatel osaleda riigihangetes, eelkõige raudteesektoris. Leping kohustab Jaapanit rakendama autodele rahvusvahelisi norme, mis muudab ELi autode eksportimise Jaapanisse tunduvalt lihtsamaks.

Kuigi kõik need on Eesti majanduse jaoks teretulnud hüved, on oluline meeles pidada, et see leping puudutab rohkemat kui vaid majandust – see on ka strateegiline liit. Nüüdsel ajal, kui mõned on oma uksi sulgemas, on eriti oluline, et avatud maailmavaatega inimesed teeksid koostööd. Peame näitama, et koostöö on kasulik, ning seisma nende institutsioonide eest, mis on olnud ülemaailmse stabiilsuse alustalad juba aastakümneid.

Pärast pikki aastaid kestnud ebastabiilsust ja sõda otsustasid meie eelkäijad ehitada üles teatavad institutsioonid, et kaitsta meie majanduslikku ja poliitilist julgeolekut. ÜRO vastutab poliitilise koostöö ning Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) rahvusvahelise kaubanduse jaoks prognoositava keskkonna loomise eest.

Me ei saa minna tagasi varasemate kaubandustavade juurde – vastastikused kaubanduspiirangud, kõikuvad tollitariifid ning õigusnormidega reguleerimata valdkonnad, nagu on teenused või intellektuaalomand.

Praegune süsteem ei ole täiuslik, kuid me ei saa endale lubada selle kadumist. Euroopa on valmis nende institutsioonide eest seisma ja Jaapan toetab meid selles. See kaubandusleping aitab meil sidemeid tugevdada ja sillutab teed tihedamale koostööle ka sellistes küsimustes nagu WTO ümberkujundamine.

Tulevastel aastatel seisame silmitsi kibeda tõega. Rohkem kui 90 % ülemaailmsest majanduskasvust leiab varsti aset väljaspool ELi. Meie konkurendid loovad kontakte ja muutuvad tugevamaks. Nii meie kahepoolsed kaubanduslepingud kui ka WTO on asendamatud, kui soovime tagada õiglase ja reeglitepõhise üleilmastumise.

Kui tahame säilitada oma juhtpositsiooni, peame sisse seadma suhted, mis aitavad meil muutuvas rahvusvahelises poliitikas pinnale jääda. Kaubandusleping Jaapaniga on üks sellistest lülidest, mis tugevdab meie ja meie Jaapani partnerite majandust. See aitab luua sarnaselt meelestatud sõprade ringi, mis on järgnevatel aastatel ülioluline.