Artikkel
  • Jaga lugu:

    Mis päästab majanduse, kui töökäsi napib?

    Kui inimesi napib, peab kasvama tootlikkus, kuid selle kasv on arenenud majandustes viimasel kümnendil hoopis tugevalt aeglustunud. Erandiks pole ka Eesti – kuid just tootlikkusest sõltub meie lähiaastate majanduskasv, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

    Mihkel Nestor.Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES
    Tööjõunappus on majanduskasvu piiramas nii siin kui mujal maailmas. OECD riikides on töötus alanenud madalaimale tasemele alates 1980ndast aastast. Eestis on töötus küll veidi kõrgem eelmise buumi madalpunktist, kuid tööga hõivatud rahvastiku osakaal on ajaloolise rekordi löönud ammu ja küündib nüüd kõige kõrgemate sekka kogu Euroopa Liidus. Isegi kõige optimistlikumat stsenaariumit uskudes, saab lisanduva tööjõu panus majanduskasvus olema edaspidi napp. Seetõttu peaks jätkuva arengu nimel paranema oskus olemasolevaid ressursse paremini ära kasutada ehk majanduskeeli tootlikkus.
    Tehniliselt mõõdetakse tootlikkust töötajate palkade ja ettevõtete teenitud kasumite summa jagamisel töötajate arvu või tehtud töötundidega. Kui suudame sama koguse töö juures rohkem teenida, oleme olnud nutikad, tootlikud. Kuid tootlikkusega on kummalised lood – selle kasv on majanduskriisi järel kängu jäänud. Kui Euroala riikides kasvas töötleva tööstuse tootlikkus perioodil 1997-2006 keskmiselt 3,5% aastas, siis aastatel 2013-2016 kõigest 1,7%. Veelgi drastilisem on olukord USAs, kus majanduskriisi eel ulatus tootlikkuse kasv 4,5%ni aastas, pärast 2013. aastat on keskmine kasv olnud aga ümmargune null. Seda paradoksaalsem, et meediat täidavad pidevad meeldetuletused sellest, kuidas tehnoloogia kohe-kohe meie elu pea peale pöörab, tehisintellekt ja robotid meid tööta jätavad.
    Katseid tootlikkuse aeglast kasvu selgitada on tehtud mitmeid. Ehk kõige levinum neist on nö „mõõtmisvea“ teooria. Paljud viimase kümnendi innovaatilistest lahendustest on andnud inimestele juurde väärtust, mille püüdmine SKP statistikasse on raskendatud. Lisaks ei kipu uued kasvule orienteeritud ärimudelid kasumlikkusest hoolima ja põletavad hoopis innukalt investorite raha, lubades selle korvata kauges tulevikus, kui on võidetud piisav turuosa. Kuidagi ei saa mööda vaadata ka kriisijärgse ajastu leebest rahapoliitikast, mis on hoidnud intressikulud ülimadalal – ka selliste ettevõtete jaoks, kelle äriplaan on ammu muutunud ajaloomuuseumi materjaliks.
    Kui normaalsete turutingimuste korral ei suudaks ettevõte toimida, siis kunstlikult madalad laenamiskulud aitavad „zombil“ hinges püsida, samas kui midagi uut ei suuda ettevõtte majandusele lisada ja olematu on nii kasumimarginaal kui palgatase. Välja on käidud ka tööjõu tees – ühelt poolt on arenevate riikide tööturule lisandunud kolmandatest riikidest pärit migranttööjõudu, kelle nõrk hariduslik ettevalmistus üleliia tootlikes harudes rakendumist ei soosi. Teisalt on mureks tööjõu vananemine, sest ea kasvades kipub vähenema ka inimese tootlikkus.
    Eesti käib muu maailmaga ühte jalga
    Muu Euroopaga võrreldes pole Eestis tootlikkuse kasvuga lood nii halvad. Viimased võrreldavad andmed 2017. aastast näitavad, et tootlikkus töötaja kohta oli selleks ajaks Eestis kasvanud 2010. aastaga võrreldes 11%. Euroala riikide keskmine näitaja oli sama perioodi jooksul tõusnud vaid 5%. Teisalt on kriisijärgne tootlikkuse kasv olnud ka meil hoopis teist masti kriisieelse ajaga. Perioodil 2000 kuni 2007 suurenes tootlikkus koguni 52% võrra. 2010. aastaga võrreldes on nii mõnigi riik suutnud meist tootlikkuses ka kiiremini kasvada, alustades Balti naabritest Lätist ja Leedust.
    Suhtelisel skaalal on Eesti kasvurada olnud siiski õige ja ei saa öelda, et viimaste aastate jooksul oleks midagi olulist tegemata jäetud. Teisalt on ühe töötaja kohta teenitav lisandväärtus – kasumi ja palga summa – Eesti ettevõtluses endiselt väga väike. Eriti silmapaistev on see tööstuses, kus paljud ettevõtted ongi keskendunud kitsalt tootmistegevusele ja on keerukama, kuid paremini tasustatud müügi ja turundustegevuse jätnud väljaspool Eestit asuvale emaettevõttele või tellijale. Seetõttu pole imeks panna, et võrreldes eeskujudega Soomes või Rootsis, suudab keskmine Eesti tööstusettevõtte luua ühe töötaja kohta kasumit ja maksta palkasid 5 korda väiksemas summas.
    Hirmutavalt suur vahe tähendab samas, et oma suhtelise positsiooni parandamine ei tohiks üleliia suur raketiteadus olla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Reformierakond avalikustas valimiste esinumbrid
Reformierakond avalikustas kevadel toimuva riigikogu valimiste esikandidaadid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas.
Reformierakond avalikustas kevadel toimuva riigikogu valimiste esikandidaadid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.