Tea Danilov • 15 veebruar 2019

Kas digiplatvormid päästavad Euroopa ühisturu?

Euroopas soovivad paljud digiplatvorme senisest enam reguleerida, kuid sellel tegevusel võib olla negatiivseid kõrvalmõjusid ja on oht laps pesuveega välja visata, kirjutab arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov.

Tea Danilov  Foto: Arenguseire Keskus

Brüsseli mõttekoda ECIPE leiab, et ELi ühtse siseturu areng on lootusetult toppama jäänud ning ainult digiplatvormid on suutnud murda riikidevahelisi turubarjääre ja kujutavad endast seetõttu viimast õlekõrt toimiva ühisturu saavutamisel.

Paradoksaalselt aga ei kiida Euroopa riikide ja linnade valitsused platvorme selle eest sugugi, vaid vastupidi, leiutavad viise nende vaenamiseks ja turult tõrjumiseks – kõige tuntum näide on Uberi keelamine või litsentsist ilmajätmine mitmes Euroopa suurlinnas. Ka Euroopa Komisjon pole vaenamispatust puhas, näiteks võib tuua järjestikused konkurentsi rikkumise menetlused, millest tuntuim on Google'i vastu, ning digimaksu ideega mängimise.

Digiplatvormid ületavad barjääre

ECIPE arvates on turureeglite harmoniseerimine Euroopa Liidu õigusloomega meenutanud kassi-hiire mängu – vanade turukaitse viiside asemele on astunud uued mõnes muus ärisektoris. Regulatiivne variatiivsus on subsiidium suurettevõtetele, kuna ülepiirilise äritegevuse kõrge kulu takistab väiksematel ettevõtetel teistesse riikidesse laieneda – tõsiasi, mida kinnitavad Eurobaromeetri küsitlustulemused. Seevastu digiplatvormid on sisse juhatanud uue ajastu ülepiirilises äris ning muutnud turud, kus nad tegutsevad, täiuslikumaks selle sõna majandusteoreetilises tähenduses: vähendanud sisenemisbarjääre ja tehingukulusid.

Digiplatvormid on suutnud seda, mida Euroopa poliitikakujundajad pole suutnud saavutada, nimelt tarbija valiku ülisuurt laiendamist, nii et paljude riikide ettevõtete tooted või teenused on kättesaadavad üheltainsalt platvormilt. Ning ettevõtetele võimalusi ulatuda üheainsa platvormi kaudu kümnete ja sadade miljonite tarbijateni. Suurem kauba- ja teenusevalik tähendab tarbijatele ühtlasi ka soodsamaid hindu.

Ei platvormil tegutsev ettevõte ega tarbija pea muretsema eri riikide erinevate regulatsioonide pärast – platvorm oskab arvesse võtta erinevusi riikide käibemaksumäärades või tarbijakaitsenõuetes või lepinguõiguses. Ja kuna platvorm tegutseb üheaegselt kahel turul, teenindades nii teenuseosutajaid kui ks teenuse tarbijaid, ei pea ECIPE arvates poliitikud muretsema võimalike ebaausate äritavade pärast.

Reguleerivad end ise

Kuna platvormi kasutegur tarbijate jaoks suureneb iga lisanduva teenuseosutajaga ja vastupidi, on platvormidel kõrge motivatsioon olla oma turu head haldajad. Seda väidet kinnitab asjaolu, et paljud platvormid töötavad eneseregulatsiooni korras välja häid tavasid, millest juhinduda. Ning platvormikasutajate korralekutsumisel ebaausa või ebaseadusliku tegevuse puhul on nad sageli tõhusamad kui järelevalveasutused.

See on ka loogiline, arvestades, kuivõrd palju parem ülevaade neil on turuosaliste tegutsemisest. Mitme riigi järelevalveasutused, ka Eesti maksu- ja tolliamet, on alustanud platvormidega koostööd.

Euroopa poliitikute vaenulik suhtumine platvormidesse tuleneb ECIPE hinnangul otseselt seniste turuosaliste ja vanade ärimudelite kaitsmisest, mistõttu jääb Euroopa USAst ja Hiinast platvormimajanduse leviku poolest maha.

Kreeka teadlased Vassilis Hatzopoulus ja Sofia Roma toovad aga välja, et mitte ainult riikide turukaitse ei takista platvorme, vaid ka ühisturu arengu hüvanguks loodud reeglid ise, sest need on sageli moraalselt vananenud.

IT-ettevõte või taksofirma?

Digiplatvormid, nagu nimigi ütleb, tegutsevad digitaalses sfääris. Võiks arvata, et just neid peaks soosima infoühiskonna teenuste direktiiv, mis soodustab selliste teenuste vaba liikumist, mida osutatakse distantsilt elektrooniliste vahendite abil. Mõni platvorm võibki kenasti kohaldamisalasse kuuluda. Kuid paljudele, eriti jagamismajanduse platvormidele saab probleemiks see, kas nad hõlmavad ka teenust ennast (underlying service) või mitte. Viimasel juhul ülalnimetatud direktiivist abi ei ole. Ka Eestis vaieldi pikalt, kas Uber ja Taxify on üksnes IT-ettevõtted või siiski taksofirmad.

Siin tulebki mängu see, mida ECIPE nimetab turukaitseks – vaidlus selle üle, kas digiplatvorm ja sealsed teenused ja teenuseosutajad peavad vastama kõigile nõuetele, mis kehtivad sarnastele teenustele offline-majanduses. Eesti läks ühistranspordiseaduse muutmisega keskteed – Uber ja Taxify kuulutati küll taksofirmadeks, kuid taksonduse reegleid tervikuna lõdvendati. Aeg näitab, kas sellest kujuneb mudel ka teiste sektorite jaoks või isegi üle-euroopaline praktika.

Seega lootus, et digiplatvormid reguleerimisest täiesti pääsevad, näib vähemalt Euroopa Liidus olevat ebatõenäoline. Euroopa Komisjon on astunud mitmeid samme. Näiteks on parlamendi menetlusse antud eelnõu, mis sätestab läbipaistvuse nõuded platvormide äriklientide kohtlemisel (selged kasutustingimused, ülevaade, kuidas kujuneb äride nimekiri veebilehel, kaebuste menetlemise süsteemi olemasolu jms).

Sellele on eelnenud soovitus illegaalse sisuga ümberkäimise kohta ning töötatakse ka andmete kaasaskantavuse edendamisega, et võimaldada tarbijatel hõlpsamini platvormide vahel liikuda. Samas ütleb komisjon, et viljeleb üksnes „kergekaalulist“ (light-touch) lähenemist.

Jääb üle loota, et see, mis tundub kerge regulatsioonidest läbiimbunud ametnikele, on seda ka nende arvates, kes neid täitma peavad hakkama.

Hetkel kuum