Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välistudeng, tõukame või tõmbame?

    Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets.

    Marion PajumetsFoto: Tallinna Ülikool
    Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi.
    Aastal 2018 andis politsei- ja piirivalveamet õppimiseks 1405 tähtajalist elamisluba, tühistas aga 199. Marginaalsed rikkumised, millega pealegi amet koostöös kõrgkoolidega ilusti toime tuleb, ei anna alust tudengirände demoniseerimisele või piiramisele. Nagu öeldakse – last ei tasu koos pesuveega kanalisatsiooni kallata!
    Kui Eesti karmistab välistudengitesse puutuvat poliitikat, vastandub ta sellega kogu arenenud maailma käitumisele. Euroopa Liit ja konkurendid lihtsustavad üksteise võidu oma regulatsioone välistudengite riiki tulemiseks ja jäämiseks.
    Tudeng, ideaalne sisserändaja
    Praegu on Eestis välistudengite sisserändele loodud erand. Just nagu IT-spetsialiste, iduettevõtjaid, tippspetsialiste, teadlasi ja õppejõude ning suurinvestoreid ei arvestata ka tudengeid sisserännet piirava iga-aastase kvoodi sisse. Neid rühmi pigem meelitatakse riiki, sest nad on ühiskonnale ja majandusele kasulikud.
    Rahvusvahelised tudengid loovad väärtust kõikidele osapooltele. Kõrgkoolide jaoks tähendab tudengkonna rahvusvahelistumine lisaraha õppemaksudena ja arenemist organisatsioonina. Tööandjad näevad aga kasvava tööjõupuuduse tingimustes välistudengites võimalikke töötajaid. Erinevalt välisvärbamisega riiki toodavatest uutest töömigrantidest on kohalike kõrgkoolide välistudengid siinse elu-oluga juba kohanenud, oskavad veid keelt, ning nende haridustaset ei pea hakkama hindama.
    Välistudengid toovad riiki raha ja stimuleerivad majandust, sest nende tarbimine ületab mitu korda keskmise turisti tarbimist. Nad ei koorma ka sotsiaalsüsteemi – peaksid välistudengid haigestuma, kannavad nad ravikulud ise. Erinevad riigid ja koolid on investeerinud välistudengitesse nii palju, et nad on ka kõrge õpi- ja lõimumisvõimega sisserändajate rühm. Seega, kui üldse on olemas ideaalne migrant, kandideerib välistudeng sellele tiitlile.
    Välistudengi hind
    Nagu osutab ka Study in Estonia juht Eero Loonurm, on kõrghariduse ekspordist saadavat tulu raske hinnata. Osa kasust seisneb Eesti olemasolu teadvustamises üle maailma – välistudengid ja -vilistlased on Eesti maine saadikud, kuhu iganes nad suunduvad. Mõõtmatult oluline ja täiesti mõõtmatu on kasu, mida saame euroopalike väärtuste ekspordist tudengite õpetamise ja laia maailma saatmise kaudu.
    Aga välistudengid on ka selge finantstulu. Prantsusmaal arvutati 2014. aastal välja, et riik kulutab välistudengite vastuvõtule aastas 3 miljardit eurot ja tudengid jätavad Prantsusmaa majandusse 4,65 miljardit eurot. See moodustub igapäevaste toodete ja teenuste tarbimisest, õppemaksudest, lendamisest Prantsusmaa lennukompaniidega. Tähelepanuväärselt kulutavad Prantsusmaal ka välistudengite sugulased, kes oma võsukesi külastavad. Lisaks leiti, et välistudengite enamus omandab positiivse suhtumise Prantsusmaasse ning meeleldi ostaks ja soovitaks teistelegi Prantsusmaa tooteid, õppimist Prantsusmaal, Prantsusmaa ettevõtetes töötamist ja reisimist Prantsusmaale.
    Hollandi eelarvesse panustavad välistudengid 1,57 miljardit eurot aastas. Sellesse summasse pole sisse arvutatud seda, et välistalentide rohkus meelitab Hollandisse rahvusvahelisi ettevõtteid.
    Jääks nad kauemaks
    Noorte välismaalaste õppimine meie kõrgkoolides on hea, aga veelgi kasulikum oleks, kui nad pärast õpingut siia tööle jääks. Paraku on Euroopa, sealhulgas Eesti, seni märksa edukam välistudengite meelitamisel kui välisvilistlaste rakendamisel. Eesti suutis 2016. aastal siin kõrgkooli lõpetanud välismaalastest 2017. aastaks tööle rakendada 26 protsenti (haridus- ja teadusministeeriumi avaldamata analüüs), mis jääb 4 protsenti alla riiklikult seatud eesmärgile. Näitkeks Holland suudab hoida ja rakendada 42 protsenti Hollandi kõrgkooli diplomiga välismaalastest.
    Kui Eesti tahab minna sammu kaugemale pelgast kõrgharidusekspordist ja käsitleda välistudengeid rohkem tööjõuressursina, võiks kõrgkoolid, tööandjad, riik (Study in Estonia, Work in Estonia) ja kohalikud omavalitsused anda oluliselt jõudu juurde strateegilisele koostööle välistudengite ja –vilistlaste hõivamiseks siinsele tööturule. See koostöö algaks nende õppekavade eelisturundamisest välisriikides, mis valmistavad ette Eestis vajaka jäävaid spetsialiste. Ka stipendiume tuleks suunata eelkõige neil erialadel õppivatele tudengitele. Tööandjad peaks pakkuma neile rohkelt ettevõtetest praktiseerimise võimalusi, et toetada üleminekut õppimiselt töötamisele.
    Kõrgkoolid omakorda peaks õpetama ingliskeelsetel õppekavadel õppijatele eesti keele nii selgeks, et nad saavad siin tööle asuda. Sellist mitmekülgset strateegilist koostööd välistudengite kohalikku majandusse toomiseks tutvustavad Hannoveri ja Tampere esindajad 29. märtsil KUMUs, Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil “Haridus ja lõimumine”.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Apple kaotab Hiinas turuosa kohalikele konkurentidele
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Apple'i müüs Hiinas iPhone nutitelefone esimeses kvartalis 19% vähem, mis on suurim langus alates 2020. aastast ning loovutab jätkuvalt oma turuosa kohalikele konkurentidele nagu Huawei ja Xiaomi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.