Soome pöörab veidi vasakule, loodusesse

Peaministriaastate jooksul tõi suurettevõtja Juha Sipilä Soome poliitikasse tubli annuse ärijuhtimist. Ja eks see omalt osalt talle ka saatuslikuks sai – heaoluriigis üles kasvanud soomlaste jaoks oli tema majandusmõtlemist kindlasti liiga palju. Samas tema lahkumine Keskerakonna tüüri juurest on ainukene loogiline lahendus, üldtuntuks sai tema lendav lause ”tulos tai ulos” ehk siis ”teed tulemust või lahkud”. Erakond kaotas valimistel iga kolmanda rahvasaadiku ja nendega koos ka oma peaministri.

Valimiste võitjateks olid sotsiaaldemokraadid, kes endise ametiühingujuhi Antti Rinne eestvedamisel suutsid oma gallupite selge juhtpositsiooni peaaegu maha mängida ja lõpuks loeti vahet EKRE-laadse Põlissoomlaste erakonnaga vaid tuhandetes häältes.

Rinne hakkas juba valimisjärgsel hommikul valitsuse moodustamiseks ettevalmistusi tegema olukorras, kus tegelikult tema positsioon erakonna juhina on juba veidi kahtluse alla seatud. Kui samas võtta arvesse, et killustunud parlamendis tuleb erakondade vahel teha suuri kompromisse, et kokku panna enamusvalitsus – läbirääkimisi maksupoliitika teemal on sotsiaaldemokraatide ja Koonderakonna vahel lausa keeruline ette kujutada –, siis on võimalik, et Soome saab lähimateks aastateks nõrga valitsuse ja nõrga peaministri.

Ja see kõik toimub olukorras, kus Soomel seisab ees Euroopa Liidu eesistumine ja vajadus keskenduda sisepoliitiliste detailide asemel Euroopa ja maailmapoliitilistele teemadele. Maailma probleemidega tegelemine on Soome tulevase valitsuse jaoks kindlasti lihtsam teema kui sisepoliitika.

Soome Keskerakonna eilne teade, et rahvas on otsustanud saata nad opositsiooni, jättis küll valitsuse ukse veidi paokile, kuid tähendas praktikas siiski seda, et valitsuse moodustamiseks peavad sotsiaaldemokraadid leidma ühise keele Koonderakonnaga. Koostöö Põlissoomlastega on sotsiaaldemokraadid välistanud.

Koonderakonna liidrid aga on juhtinud valitsuses muu hulgas transporditeemasid, otsustades Soome osalemise Rail Balticu projektis ja toetades tunneliehitamise algatamist. Samas võivad sotsiaaldemokraatide juhtimisel pidurduda mõned suuremad infrastruktuuri erastamisplaanid.

Üllatavalt oli kliimamuutus üheks valimiste suureks teemaks ja sellelt lõikasid kasu kõik aktiivsed osalised. Nii lahendusi otsivad rohelised, Vasakliit kui ka sotsiaaldemokraadid, kuid ka Põlissoomlased, kelle arvates Soome ei peaks oma ressursse raiskama selliste teemade peale.

Valitsust hakkavad moodustuma siiski lahenduste otsijad ja keskkonna rolli kasvu näitas Roheliste suur valimisvõit – kunagi varem ei olnud neil 20 saadikut 200kohalises parlamendis.

Keegi ei oota, et Soome valitsus mõne nädala jooksul ametisse astuks – kuna parlament on äärmisel killustunud, siis tugeva valitsuse moodustamiseks on vaja kaasata 4–5 erakonda ja nende vahel võtmeküsimustes kokku leppimine võtab kindlasti oma aja.