Mis kasu saime 15 aastast Euroopa Liidus?

Samas on seda ka keeruline teha, kuna Eesti on kogu taasiseseisvunud olemise aja olnud avatud majandusega riik ning seetõttu on siseturul osalemisest ja Euroopa Liidu riikidega majandussuhete arendamisest saadud kasu raskem eraldada.

Teine teema on Eesti välismajandussuhted kolmandate riikidega, mille arengule on Euroopa Liitu kuulumine tõenäoliselt rohkem kaasa aidanud, kui me üksi oleksime suutnud. Eesti majanduse avatuse, aga samal ajal ka väiksuse tõttu mõjutab väliskeskkond meid väga palju. Kolmas asi, millega tuleb arvestada, on see, et mõjude hindamine Euroopa Liidu kui terviku suhtes ei ole alati mõistlik, kuna üksikute riikide – peamiselt Rootsi ja Soome – mõju määrab sageli väga palju.

Suurem osa Eesti kaupade ja teenuste ekspordist ja impordist toimub Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuhu suunatakse 75% Eesti ekspordist ja kust tuleb 81% koguimpordist. Seega on Euroopa ühisturg Eesti jaoks väga tähtis. Väliskaubanduse suur osakaal tähendab aga väga olulist mõju Eesti majandusele.

Hinnanguliselt loodi möödunud aastal 37% Eesti SKPst Euroopa Liidu liikmesriikidesse suunatud ekspordi kaudu. Kui vaadata ainult kaupade eksporti viimase 15 aasta jooksul, siis on nende rahaline maht küll 2,6 korda suurenenud, kuid kogu Euroopa Liidu mõju Eesti majandusele nende aastate jooksul suurenenud ei ole. Eestist Euroopa Liitu suunatud kaupade osakaal koguekspordis on läbinud suured tõusud ja langused, kuid kindlat tõusutrendi näha ei ole. Viimase kolme aastaga on Euroopa Liidu riikide osakaal Eesti kaupade ekspordis ja impordis pigem vähenenud. Siin ei ole aga tegemist millegi süsteemsega. Ekspordi juures on selle põhjuseks peamiselt meie suuruselt teise kaubanduspartneri Rootsi osakaalu tugev langus, kuhu on veetud vähem mobiilsideseadmeid.

Seega, mõjude hindamine Euroopa Liidu kui terviku suhtes ei ole väga mõistlik, kuna selle mõju Eesti majandusele on koondunud sageli üksikutele riikidele: väliskaubanduses moodustavad esimesed kaks riiki (Soome ja Rootsi) üle 30% ja esimesed viis juba üle poole Eesti ekspordist.

Välisriikidest Eestisse tehtud otseinvesteeringute seis SKP suhtes on Eesti taasiseseisvumise ajal jõudsalt tõusnud, kuid neli aastat tagasi kasv pidurdus ning on viimasel paaril aastal isegi veidi langenud. Möödunud aastal tehti Eestisse välisinvesteeringuid 83% SKP suhtes, mis on Euroopa Liidus kõrge kaheksas tulemus. Välisinvesteeringud on Eestisse toonud töökohti, panustanud oluliselt meie majanduskasvu ja seega maksutuludesse, aga samuti ka “eksportinud” meile teadmust ettevõtete juhtimisest ning ettevõtlus- ja organisatsioonikultuurist.

Euroopa Liidu liikmesriikide osakaal kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest oli eelmisel aastal 85%. See on küll viimastel aastatel kasvama hakanud, kuid kui minna tagasi möödunud kümnendi algusesse, siis mingit olulist muutust toimunud ei ole. Sarnaselt ekspordiga on ka siin olnud piduriks Rootsi välisinvesteeringute järsk vähenemine. Ilma Rootsita on Euroopa Liidu osakaal Eestisse tehtud välisinvesteeringute seisus viimase 15 aastaga kasvanud. Viimasel kolmel aastal on Eestisse tehtud uute välisinvesteeringute maht küll suurenenud, kuid see kasv pole olnud laiapõhjaline – üle 60% uutest välisinvesteeringutest on tehtud finantssektorisse.

Tööjõu vaba liikumine peaks suurendama riikide vahel liigutatavat tööjõutulu. Eelmisel aastal välismaalt Eestisse suunatud tööjõutulust teeniti 259 miljonit eurot ehk 77% Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Liidus teenitud tööjõutulu on küll suurenenud, kuid selle osakaal kogu välismaal teenitud tööjõutulus on viimase kuue aastaga hoopis vähenenud. Selle taga on suurima tööjõutulu allikana Soome (möödunud aastal 44% kogu Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulust), kust Eesti residentide tööjõutulu laekumine on järk-järgult vähenenud. Põhjuseks see, et viimastel aastatel on vähenenud Eestist Soomes tööl käimine. Ilma Soometa on Eesti residentide Euroopa Liidu liikmesriikides teenitud tööjõutulu osakaal tõusnud.

Koos majanduse arenguga – ükskõik, kas Euroopa Liidus olles või sealt väljas, tõusevad ka sissetulekud ja hinnad. Kui aastatuhande vahetusel oli Eesti keskmine netopalk Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu 5 korda madalam, Euroopa Liiduga liitumise aastal 4 korda, siis praeguseks on see vahe taandunud ligikaudu kahekordseks. Vahe väheneb kindlasti veelgi, kuid pikemas ettevaates tõenäoliselt aeglustuvas tempos.

Palga kasv suurendab nõudlust ning see omakorda aitab kaasa hindade kasvule. Eesti kaupade hinnad on Euroopa Liidu keskmise suhtes viimase 15 aastaga tõusnud 75 protsendilt praeguse ligikaudu 90ni ning tarbekaubad isegi üle selle. Teenuste hinnad on tõusnud aga ligikaudu poolelt kuni kahe kolmandikuni Euroopa Liidu keskmise suhtes. Kuna hinna kasv püsib tõenäoliselt meil Euroopa Liidu keskmisest kiirem, siis tähendab see ka meie hindade lähenemise jätkumist.

Eesti SKP inimese kohta ja ostujõu pariteedi järgi on üle 75% piiri Euroopa Liidu keskmise suhtes juba alates 2013. aastast. See tähendab meile tulevikus väiksemat Euroopa Liidu poolset rahastamist (ilma Rail Baltica finantseerimiseta).

Euroopa Liidu rahal – struktuurivahenditel ja põllumajanduse otsetoetustel – on aga olnud oluline roll Eesti majandusarengus. Viimastel aastatel on välistoetused moodustanud riigieelarve mahust 9–12% ning välisvahenditel on olnud väga suur osa – ligikaudu pool – valitsussektori investeeringutes.

See, kui palju ühisturul tegutsemine on aidanud Eesti majandusel läheneda Euroopa Liidu keskmistele näitajatele, on täpselt raske hinnata, sest Eesti majandus, palgad ja hinnad oleksid tõenäoliselt kasvanud ka Euroopa Liitu kuulumata. Iseasi, milline oleks olnud tempo.