Kinnisvara väärtus on vaataja silmis
Sageli näevad müüja, ostja ning pank objekti hoopis erinevast vaatenurgast. Maakleri ülesanne ongi erinevad nägemused õiglaseks tehinguhinnaks kokku viia, kirjutab Marknor Kinnisvara kutseline maakler Karin Soome.
Teate küll seda vana mõistujuttu, kus kolm pimedat satuvad kokku elevandiga, keda nad pole kunagi varem kohanud, ning püüavad teda hiljem kirjeldada. Üks haarab londist ja teeb järelduse, et elevant on nagu madu. Jalga uuriv kirjeldab teda kui puud. Kolmas leiab elevandi saba ja teatab, et elevant sarnaneb nöörile.
Kinnisvara tunnetamisega on enam-vähem sarnased lood. Erinevad inimesed näevad ühte ja sama objekti hoopis erimoodi ning nende kirjeldusi ja hinnapakkumisi kuulates ei saa isegi aru, et tegemist on sama asjaga.
Müüja müüb emotsioone, ostja otsib vigu
Kujutame ette, et müügis on kolmetoaline korter Mustamäel. Omaniku jaoks on müüdav objekt maailma ilusaim ja parim asi. Sageli on tegemist praeguse- või lapsepõlvekoduga: korteritäis magusaid emotsioone ning vahvaid mälestusi.
Selle rõdul on nõrkemiseni päikseloojakuid nauditud, all õues peitust mängitud ning lähedalasuvast selvepoest pannkookide jaoks piima toodud.
Ostja vaatab korterit ja otsib sealt reeglina vigu – kas või selleks, et hinda alla kaubelda. Siin on põrandat kraabitud, seal seinas augud ja kommunaalid pole kah teab mis odavad. Tegelikult ju korter meeldib küll, aga seda ei saa ju kohe välja näidata! Ostupsühholoogia, ütlevad targad teadlased.
Panga vaatevinklist on aga tegu järjekordse kiretu – lõhnatu ja hingetu – kinnisvaraobjektiga, milliseid nende laualt iga päev kümnete kaupa läbi käib. Ostja kulud-tulud Exceli tabelisse, hindaja nägemus ametlikuks kinnituseks kõrvale ning laenukomiteesse.
Oma kogemustele toetudes võin öelda, et müüjatel võivad üsna olla tihti ebareaalsed ootused oma müüdavale objektile ja seda mõlemas suunas – mõni hindab üle, mõni alla.
Usalda spetsialisti
Maakleritel on reeglina omad allikad ja kogemused, mille järgi hinda arvutada. Tehes ise aktiivselt igapäevaselt tehinguid, omab maakler reaalset ettekujutust turuhindadest, suhtleb kutseliste hindajatega, konsulteerib kolleegidega – kas või sealkandis samal ajal tehinguid teinutega – moodustades omamoodi müügikomisjone, ning uurib vajadusel ka maa-ameti statistikat, mis on kõigile avalik teave.
Kokkuvõttes võiks öelda, et ei tasu elevanti pimeda kombel kirjeldada – kinnisvara hinna kujundamisel on emotsioonid halvad teejuhid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.