20 juuni 2019
Arvamused
Ainult tellijale

Ülo Kivine: Eesti äri sundvalik on eksport

Eestis on liiga palju aktiivseid ettevõtjaid, eriti piima- ja puidutööstuses, mistõttu tuleb senisest paremini kasvatada ekspordivõimekust, kirjutab Tere ASi ja Farmi Piimatööstuse ASi juhatuse esimees Ülo Kivine.

Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine.  Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Eesti ei ole mitte kinnisvara või sisetarbimise maa, vaid tööstusmaa. Tööstus veab Eesti majanduskasvu, meie majandusaktiivsus on oluliselt suurem, kui Eesti võimalused loomuomaselt on. Meil on puudu töökätest, meil on puudu turust, meil on palju alakasutatud võimekust toota. Tootmist piiravadki tööjõu ning turu puudus.

Sellises olukorras peavad tootjad ja tööstused otsima alternatiivseid võimalusi, kuidas probleem lahendada. Ja lahendust on meil väga vaja. Ilmekas näide on Eesti piimatööstus. Eesti toorpiima isevarustuse tase on 180%, mis sunnib Eesti piimatööstusi aktiivselt keskenduma ekspordivõimaluste otsimisele – Eesti võimekus ja soov piima toota on mitu korda suurem, kui koduturg tarbib.

Eestis on „liiga palju“ ettevõtjaid, kes tahavad tegeleda piima tootmise ja töötlemisega. Liialdamata võib öelda, et täpselt samasugune olukord on samuti puidutööstuses. Lõuna-Eesti hõrenevate metsade vahelt on metsatööstusettevõtetel üksteisega juba silmside. Kui arutati tselluloositehase rajamist, selgus, et Eestis sellise tehase jaoks puitu siiski ei jagu, ja plaan oli tuua Lätist-Leedust juurde. Piima puhul pole juurde midagi vaja tuua, vaid täna viiakse hoopis neljandik siin toodetavast piimast välja, ilma igasugust lisandväärtust sellele andmata.

Välismaal ei oota meid küll mitte keegi

Ühest küljest on kõik lihtne: tuleb leida välistööjõudu, mida Eesti ongi kümnete tuhandete renditöötajate kaudu teinud, ning otsida atraktiivseid eksporditurge. Teisest küljest ei ole me eksporditurgudel sugugi nii üheselt oodatud, nagu vahel Eesti avalikkuses mulje jääb. Või täpsemalt: on oodatud väga kvaliteetse tootega, mille hind on meie jaoks pigem liiga madal.

Eesti inimesi, näiteks neid, kes Soome reisivad, häirib väga, kui sama eestimaine kaup on Soomes odavamgi kui Eestis. Tegelikult võiks olla ju pigem vastupidi. Kahjuks ei ole meie kaubamärgid sugugi nii tugevad, et kõik tormaksid neid ummisjalu ostma. Hind on see, mis sunnib ostmist kaaluma.

Rahvusvaheline konkurents on oluliselt tihedam kui meil koduses Eestis, sest siin on meil kasutada eksklusiivne võlusõna „eestimaine“. Paraku on sama võlusõna kasutusel ka lähiriikides ja kogu maailmas: lätimaine, soomemaine, saksamaine jne. Kõik armastavad „ennast“.

Selleks, et olla edukas välismaal, tuleb olla väga edukas kodus. Farmi ja Tere jaoks on võtmeküsimus luua Eesti turule tooteid, mida Eestis hakatakse väga armastama. Nende hulgas on kindlasti ka neid, millel on tugev ekspordipotentsiaal.

Samas on erinevates riikides inimeste toitumisharjumused põhjalikult välja kujunenud ning edukaks müügiks ei piisa kodumaisuse rõhutamisest. Inimesed kipuvad tarbima aastaid samu tooteid, sest need meeldivad neile, ning nad ostavad neid jälle ja jälle. Uue avastamiseks pole me alati nõus pingutust tegema.

Kui ainult seda piiri ees ei oleks

Oma võimalused on loomulikult ka koduturu kasvul. Pole sugugi nii, et inimesed enam piima juua ei taha ja piimatooted eestimaalastele ei meeldi. Meeldivad küll ja järjest rohkem. Statistikaameti andmetel kasvas joogipiima tarbimine 2019. aasta esimeses kvartalis seitsmendat aastat järjest.

Kuigi ka Eestis on aktiivsust kogunud nii-öelda piimavastaste kogukond, ei ole see tarbimist tervikuna mõjutanud. On palju neid, kes piimatooteid kõrgelt hindavad ning on nende tervislikkust omal nahal kogenud. Piimavastasuses on rohkem turundust kui sisu.

Lisaks turu leidmisele peame Eestis ka ümber orienteeruma. Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaale ning vastupidi on augustiks kehtinud viis aastat. Venemaa turu kadumine tõi Eesti piimatööstusele uusi olulisi väljakutseid, millest on tööstuse arengule kasu olnud. Enam ei ole lihtsaid piimatooteid, vaid nüüd ja järjest enam peame tootearenduses olema innovaatilised.

Ka on piima kogused kasvus. Käesoleval aastal saavutab Eestis toodetava piima kogus taas rekordtulemuse, kasvades prognoosi kohaselt 770 000 tonnini ning liigume miljoni tonni poole aastas. Maailmas kasvab rahvastik, kasvab tarbimine ja tootmine, kuid tarbimisharjumused on pidevas muutuses.

Paraku ei saa mööda minna ka poliitikast. Nagu alkoholiaktsiisi tõstmise ja langetamisega nägime, võivad valed otsused teha kohalikule ettevõtlusele väga palju kahju, ilma et sellest rahva tervisele mingit kasu oleks. Ning riikidevaheline konkurents on sedavõrd karm, et andis Läti peaministrile Arturs Krišjānis Kariņšile põhjuse eestlased paika panna. Riiki ei saa vaadelda lahus majandusest ega rahvusvahelisest konkurentsist. Meie ainus võimalus edu saavutada on võtta raha ära teistelt rahvastelt – olla edukas ekspordis, mitte omavahelises rahavahetamises.

Hetkel kuum