Rasked ajad klassikaliste masinate turul

Vormel 1 legend Bernie Ecclestone annab nõu, kuidas klassikaliste autode pealt teenida: "Osta odavalt!"

Viimase viie aasta jooksul on asjad keeruliseks muutunud. Suurejooneliste klassikute, näiteks Ferraride ja Bentleyde, hinnad on oluliselt kasvanud. Üks põhjus on lõtv rahanduspoliitika, mis julgustab spekulante uudseid varaklasse otsima. Teisalt näitab turg sellel aastal tardumismärke. Viimane tunnistus vähenevast nõudlusest oli Goodwoodi kiirusfestival.

Gurmeetoitudest ja luksusmarkide presentatsioonidest pungil nädalavahetuse üheks naelaks oli Bonhamsi klassikaliste sõidukite oksjon, mis sel aastal üllatas sitke ostjaskonnaga. Isegi päeva kalleim sõiduk ei ületanud miljoni naela piiri. Rahva lemmikuks oli 1962. aasta Mercedes-Benz 300 SL Roadster, mis müüdi 897 000 naela (1,2 miljoni USA dollari) eest. Bonhams müüs eelmise aasta jaanuaris samasuguse auto 1,5 miljoni dollari eest.

Paljud peene festivali siledad masinad ei läinud üldse kaubaks, isegi kuulsate "ukselõpustega" 1989. aasta Ferrari Testarossa Coupe ega 1959. aasta Bentley S-Type Continental Sports Saloon, oma aja kiireim sedaan. Ka ei leidnud ostjat haruldane punamusta salongiga 1993. aasta Porsche 911 Turbo.

Mõned nimetavad toimuva põhjuseks USA ja Suurbritannia finantsturgudel närviliselt hüppavaid laenuintresse, mis spekulantide kirge jahutab ja rahumeelsemaid investoreid traditsioonilisematesse varaklassidesse suunavad. Teiste arvates on asi pideva hinnatõusu tõttu sageli omanikke vahetavates autodes ja ka selles, et väga eksootilisi masinaid, näiteks eelmisel aastal kahe miljoni naela eest müüdud 1966. aasta Ferrari 275 GTB, turul enam väga palju ei liigu.

Põhja-Ameerika klassikaliste masinate müügihindu mõõtev Hagerty indeks näitab, et hinnad on viimase kümne aastaga kasvanud üle kahe korra. Ferraride hinnahüpe on lausa viiekordne.

Viimasel aastal tippu jõudnud indeks on aga peatunud ja kardetakse eesseisvat langust. Goodwoodi oksjonil müüki pandud autodest leidis uue omaniku vaid 70 protsenti (eelmisel aastal 90 protsenti).

Carl Hartley, 29aastane klassikaliste autode müügimees, kes ostis eelmisel aastal kahe miljoni naela eest Ferrari, ei ostnud tänavu midagi, sest "müüjad on muutunud liiga ambitsioonikaks ja autode kvaliteet pole piisavalt hea".

"Kõrged hinnad on tekitanud turul mitte just kõige täiuslikumate autode ülekülluse," ütles Hagerty analüütik John Mayhed.

"Et täna väga head hinda saada, peab sõidukil olema suurepärane päritolu," ütles kollektsionäär Jane Weitzmann, kellele kuulub umbes 40 autot, mida ta filmitegijatele rendib. "Sellest, et auto kuulus Peter Sellersile, enam ei piisa, on vaja midagi erilisemat."

Weitzmann, kes teab üht-teist autodega raha teenimisest, ostis 2000. aastal 85 000 naela eest Lamborghini Miura, mis kuulus supermodell Twiggyle ja oli hiljem Ecclestone'i kollektsioonis. Praegu on Weitzmanni omanduses sõiduk väärt umbes miljon naela.

Ka autodiileritel on raske, tunnistab Vintage & Prestige Classic Cars Ltd juht Richard Biddulph. Ainult kõige väärtuslikumad klassikud on languse suhtes immuunsed. Näiteks 1960. aastate Aston Martin DB5 kabriolett läheb ka täna kallimalt müügiks kui miljoni naela.

Tegelikult pakub turg ka praegu võimalusi. Hoogu on kogumas 1980.-1990. aastate eksootikute hinnad. Niinimetatud moodsad klassikud pole veel hinnatippu saavutanud, mis aga tähendab, et nutikad ostjad jõuavad veel 1980-1990ndatel sündinud põlvkonna unistuste autosid soetada.

"Suurem küsimus on see, kust tuleb raha ja kas ehk sellel rahal poleks mujal midagi paremat teha," ütleb automaakleri Broadspeed Ltd. tegevjuht Simon Empson.

Lootus on, et miljardärid, näiteks Ecclestone, hoiavad turu kasvamas. Näiteks selleaastasel festivalil kulutas Ecclestone 320 700 naela 2010. aasta Porsche 911 GT2 RS Coupe peale. Kui talt küsiti, miks, vastas ta lihtsalt: "Tekkis tuju midagi osta."