Kas inflatsioon võib tuua pingeid valuutaturgudele?

ÜRO globaalne toiduhindade indeks tõusis eelmine aasta 25%. Indeks, mis mõõdab 55 toiduaine nagu näiteks suhkru, liha, maisi, nisu hinda kallines 2010. aastal 20% ning on jätkuvalt kallinenud ka see aasta. Tingituna rahutustest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, on tõusnud ka nafta hind, mis omakorda tõstab inflatsiooni. Arenevatel turgudel, eelkõige Aasias on hinnad teinud hüppelisi tõuse ning see lisab ebakindlust.

Hiina on enda ühisraha kunstlikult madalal hoidnud. Kriisi aastatel fikseerisid hiinlased juaani kursi oma suurima kaubanduspartneri ameeriklaste dollariga. See andis neile hea eelise ekspordisektoris. Eelmine aasta kasvas Hiina majandus 10,3%. USAsse eksporditi 2010. aastal 3 korda rohkem kui ameeriklased Hiinasse. Kaubandusbilanss oli eelmine aasta Hiinal Ameerikaga järgmine: eksporditi 364,9 miljardi dollari väärtuses ning imporditi 91,9 miljardi dollari eest.

2011. aastal võib arenevate riikide inflatsioon ulatuda kuni 6%. Üks moodus kuidas inflatsiooni vastu võidelda on intressimäärade tõstmine ning rahvusvaluuta tugevnemine. Eelmine kuu kergitasid intressimäärasid Venemaa, Peruu, Hiina, Kolumbia ja Indoneesia. 

Mullu meelitasid arenevad turud ligi rekordilised 95 miljardit dollarit, 2011. aastal on kapital arenevatest riikidest põgenenud, kuna investoreid valdavad mured seoses Hiina, India, Brasiilia ja teiste suurte arenevate majanduste ülekuumenemise pärast.

Valuutade tugevnemise taga on ka omad riskid. Kui riigid lasevad oma valuutadel tugevneda, võib see endaga kaasa tuua massilise kapitali sissevoolu.

Rootsi näide tõestab aga, et tugev valuuta ei ole takistuseks kui eksport on konkurentsivõimeline. Rootsi kroon kaupleb dollari vastu 2 aasta kõrgeimal tasemel. 10 valuuta vastu on kroon tõusnud üle 6,7%. 2010. aasta 4. kvartalis kasvas Rootsi SKP 7,3% ning võib sel aastal kasvada 4,05%.

Kui arenevate riikide liidrid süüdistavad Ameerika Föderaalreservi valuutaturgude ebakindluses oma kahe kvantitatiivse leevenduse programmiga -printides raha, et enda võlakirju osta - siis USA rahandusminister Timothy Geithner süüdistas ebakindluste tekitamises hiinlasi, öeldes G20 tippkohtumisel Pariisis eelmine kuu, et Hiina juaan on "oluliselt alahinnatud" ning see avaldab otsest mõju kogu maailma kaubandusele.

Inflatsioon ja kõrged maavarade hinnad muudavad riikide majanduskasvu ettevaatlikuks. Kui riigid peale intressimäärade tõstmise näevad inflatsiooniga võitlemisel lahendusena ka enda valuutade väärtuse tõstmisel, võib see valuutaturul tekitada samasuguse efekti nagu eelmine aasta.