Leidub investoreid, kes usuvad Jaapani taastumisse

Jaapani Nikkei kukkus eelmisel nädalal kolme kauplemispäevaga 18%. Selline järsk volatiilsus on pannud mõningaid investoreid  uskuma, et müügisurve oli suuresti tingitud emotsioonidest ning hakanud panustama Jaapani võimesse enda riik uuesti üles ehitada.

Alates eelmisest teisipäevast on TimTabs Investment Reasearch andmetel Jaapani ETFidesse (Exchange Traded Fund - börsil kaubeldav fond) investeeritud 1,2 miljardit dollarit uut raha. Ostjad panustavad sellele, et müügisurve oli eelkõige tingitud emotsionaalsest käitumisest.

ProShares UltraShort MSCI Japan fund, mis panustab Jaapani varade langusele sai eelmine nädal täiendavad 45 miljonit dollarit uusi investeeringuid. TimTabsi andmetel viiekordistus see indeks kolme päeva jooksul, kui Jaapani börsi tabas langus - fond on kahekordse võimendusega ehk läheb kaks korda kiiremini üles kui börs kukub.

Neli aastat tagasi oli hirm globaalsete finantsturgude "üles sulamise" eest - termin, mis on laenatud tuumaenergia tööstusest. Nüüd on aga oht reaalse "üles sulamise" eest.  Võrreldes mõlemaid sündmusi, riski ja hirme, siis ülereageerimine on loomulik nähtus.

Ka jeen käitus 11. märtsil väga volatiilselt. Maavärina teadete peale toimus massiline müük, aga kui tulid teated katastroofi ulatusest, jeeni trend pöördus ning see kallines hoopis teiste valuutade vastu. 

Õnneks on põhjust loota, et suurimad hirmud ei saa tõeks. "Kuna" - mitte "kui" - kiirguse eraldumise saab kontrolli alla, võib Jaapan hakata oma riiki uuesti üles ehitama ja halvimad majanduslikud hirmud võivad osutuda liialdusteks nagu 2 aastat tagasi finantsturgudel aset leidnud müügisurve.

1986-1991 oli Jaapani majanduses buumiperiood, kus kinnisvarahinnad ja väärtpaberid näitasid järsku tõusu. Mulli kollaps kestis rohkem kui dekaadi ning alles 2003. aastal jõudsid aktsiahinnad väidetavalt põhja, kuid kukkusid 2008. aastal veel madalamatele tasemetele kui maailmamajandust tabas globaalne kriis. Jaapanlased viitavad eelmist aastakümmet ka kui "kaotatud aastakümnele". 

Jaapan ja deflatsioon. Jaapani majandus on juba pikemat aega olnud deflatsioonis, veebruaris küll delfatsioon vähenes tingituna kõrgetest kütuse ja toiduainete hindadest.  Katastroof võib aidata Jaapanil deflatsioonist välja. Jaapani keskpank on korduvalt öelnud, et ei tõsta baasintressimäära, mis on püsinud poolteist aastat 0,10% juures enne kui inflatsioon ei ulatu üle 1%.

Katastroofi otsene mõju on deflatsiooniline. Jaapani keskpank on reageerinud endapoolse versiooniga sarnaselt ameeriklaste 600-miljardilisest QE2-programmist, mille suuruseks on Jaapani keskpank määranud 180 miljardit dollarit. Vaadates seda, et Jaapani majandus on Ameerika omast 3-korda väiksem, siis jaapanlaste programmi  suurus enda majandusele on võrdne ameeriklaste omaga. Mõlemad programmid aitavad varade hindasid kergitada, mis omakorda  võiks viia Jaapani ka deflatsioonist välja. 

Jaapan on ka varem oma riigi üles ehitanud: 1923. aastal laastas Jaapnit Suur Kanto maavärin, mis nõudis 140 000 inimese elu,  1995. aastal tabas Jaapanit Kobe maavärin, milles hukkus 5,500 inimest, 415 000 sai vigastada, 100 000 kodu hävines ning 185 000 maja sai tõsiseid purustusi.

2. maailmasõjas heideti Jaapanile 2 tuumapommi. See on siiamaani ainuke kord sõdades, kus on kasutatud nii suure purustusega relva nagu seda on tuumapomm. Hiroshima ja Nagasaki hävinesid peaaegu täielikult ning surma sai mitusadatuhat inimest. 1950-1960 järgnes Jaapani majanduses õitsengu aeg ning aktsiad näitas (peale inflatsiooni) aastas  keskmiselt 27% tootlust.