Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohkem vabadust raskustes vaevlevatele eurotsooni riikidele

    Eurotsoon ei anna just eriti paindlikke võimalusi riikidel oma monetaar- ja fiskaalpoliitika koordineerimiseks. Meetmed nagu devalveerimine, intressimäärade muutmine või raha juurde trükkimine, et elavdada majandust on välistatud, kuna kõik otsused, mis puudutavad rahapoliitikat tulevad Euroopa Keskpangalt Frankfurdist.

    Euroopa Stabiilsuse ja Kasvu pakt loodi 1990ndatel aastatel ning selle sisuks oli Euroopa monetaarne stabiilsus. Pakt oli tehtud kulutuste ja laenamise jälgimiseks eurotsooni riikides.
    Eurooplased on kritiseerinud ameeriklasi nende ülisuurte kulutuste pärast. Ameerika Ühendriigid on maailma suurim finantssüsteem. Sealsed defitsiidinumbrid on kordades suuremad kui Euroopa riikidel.   
    Inimesed võiksid saada hääletada „karistumeetmete” üle, mida IMF peale surub. Praegune võlakriis on eelkõige pankade kriis, kes käitusid vastutustundetult, mitte maksumaksjate kriis. Paraku on aga maksumaksjad need, kes kriisi peavad kinni maksma. Päästerõngas võib stabiliseerida riigi eelarvet, aga maksumaksjatele on see koorem aastateks. 
    Portugal, Iirimaa ja Kreeka, kes on küsinud välisabi peavad oma majandused tööle saama. Riikide probleemid ei lahene pelgalt välisabiga. Kui majandust ei suudeta tööle saada, võib päästerõnga saanud riik muutuda kui põhjatuks auguks, kuhu visatakse palju maksumaksja raha. 
    Aga kui iga riik hakkaks ise oma rahandus- ja fiskaalpoliitikat koordineerima, ei saaks me ühtsest rahandusliidust rääkida. Eurotsooni peamiseks kriteeriumiks on stabiilsuse tagamine, aga kui stabiilne saab olla rahaliit, millel pole väga paindlikke võimalusi raskustes olevatele riikidele seda tagada?
    Eelmine nädal tõstis Euroopa Keskpank intressimäärasid, et võidelda süveneva inflatsiooniga. Intressimäärasid tõsteti, aga see ei olnud kasulik kogu eurotsoonile. Nõrgematele riikidele teevad kallimad laenamiskulud haiget ning vähendavad kasvuväljavaateid. 
    Teeme kahte tüüpi intressimäärad eurotsoonile: ühed haigetele riikidele ja teised tervetele. Kindlasti poleks see võimalik, kuna seda hakkaksid spekulandid ära kasutama, et saada odavamat raha madalama intressimääradega riikidest ning siis ei saaks me rääkida ühtsest eurost ega eurotsoonist. Aga paraku oleks seda praegu vaja, kuna nõrgemad siplevad nüüd veel enam, vaatamata sellele, et intressimäär on kõigile ühtne.
    Eurotsooni tingimused olid ideaalsed toimimaks majanduskasvu ajal. Nüüd, mil Euroopa on liikumas kahel kiirusel, on need samad tingimused muutunud takistuseks raskustes olevatele riikidele.
    Eurotsoon ei lagune, kuna liikmesriigid on nõus isegi läbi tule ja vee minema, et euro säilitada. Kas Euroopas kujuneb lõhe nõrgemate ja tugevamate riikide vahel, on väljakutse kogu rahaliidule.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.