1. detsember 2012 kell 13:06

Härrased, siin te juba olite

Riigi suutmatus kontrollida eraisikute annetuste tegelikku allikat ei saa olla põhjendus juriidiliste isikute annetuste lubamiseks, leiab põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš (demokraatide ühendus).

Selle asemel tuleb seada ülempiir eraisikute annetustele, väärtustada erakonna liikmemaksude osa ning määrata kindlad raamid kampaania kuludele.Erakondade rahastamist reguleeriv seadusandlus peab tagama, et välistatud oleksid juhud, kus poliitikat saaks varjatult juhtida huvitatud isikud, kel tekib erakonda toetades võimalus suunata erakondi oma huvides tegutsema või otsustama.

Seda põhimõtet järgides on välistatud juriidiliste isikute annetused. Soov vältida sõltuvust ettevõtete isiklikest huvidest oli üks põhjus, miks riigi toetust suurendati ja juriidiliste isikute annetused keelustati. Riigi julgeoleku seisukohalt on kõige olulisem, et me suudame tuvastada raha tegeliku päritolu.

Ettevõtete annetuste teemaatika tõstatab ka küsimuse, keda ja kelle maailmavaadet erakonda toetades esindatakse. Kas ettevõtte omaniku, tegevjuhi või töötajate? Näiteks börsiettevõtte korral peavad juhid eeskätt seisma omanike huvide eest ja kasum tuleb suunata ettevõtluse arengusse. Või soovib ettevõte annetusega enamosalust erakonnas?

Ettevõtete annetuste seadustamise kasuks räägib asjaolu, et see vähendab võimalust, kus annetaja peab põhjendama raha saamist ämma, äia ja padjapüüriga. Viimase vältimiseks võib kaaluda aga füüsiliste isikute annetustele ülempiiri seadmist, mis aitab välistada tegeliku annetaja varjamist. Nii väheneks risk, et hiigelannetus võimaldab osta kohta endale riigiettevõtte nõukogusse või määrata mõnele teisele olulise ametikohale.

Erakonnad loodavad liialt välistele annetustele. Neil puudub huvi koguda liikmemakse, sest nad on orienteeritud hiigeltoetustele. Kunagi loobus isegi Isamaliit liikmemaksudest, põhjendades seda küll bürokraatia vähendamise sooviga. 10 000liikmeline erakond saab 10eurose aastamaksega koguda 100 000 eurot, mis on 1,5 miljonit krooni aastas. Miks seda ei tehta ja miks peaks erakonna maailmavaate toetamisest olema enam huvitatud ettevõtja, mitte selle partei enda liikmed?

Erakondade rahastamise muutmisest on räägitud kogu iseseisvusaja. Nüüd, mil juriidiliste isikute annetuste lubamine päevakorral, tuleb öelda: härrased, siin te juba olite.

Autor: Vilja Kiisler, Deniss Boroditš

Hetkel kuum