Eelmisel nädalal avalikustatud andmetel tõusis tööpuudus euroalas 11,8 protsendini ehk kõigi aegade kõige kõrgema tasemeni. Ent kui vaadata selle suure numbri taha, siis leiab sealt täiesti erinevaid riike, kirjutab EK Eesti esinduse juht Hannes Rumm.
Austrias (4,5%), Saksamaal (5,4%) ja Hollandis (5,6%) on tööpuudus euroala kriisist hoolimata sama väike nagu Eestis majandusbuumi ajal. Hispaanias (26,6%), Kreekas (26%), Portugalis (16,3%) ning veel mitmes riigis kasvas tööpuudus oluliselt.
Kahjuks jäi märkamata Eurostati tõdemus, et sügisest 2011 kuni sügiseni 2012 vähenes tööpuudus kõige rohkem Eestis, Lätis ja Leedus. Kriisi aus tunnistamine ning šokiteraapia töötas paremini kui meeleheitlik haiguse eitamine.Nii pole õige euroala riike ühe lauaga lüüa. On nii raskesti haigeid, terveid ja lootusrikkalt paranevaid patsiente. Ka haiguste põhjused on erinevad. Kui Kreekas sai kriis alguse avalikust sektorist, siis Iirimaal ja Hispaanias lõid valitsusel jalad alt vead panganduses ja kinnisvaras.
Rekordilise tööpuuduse ravimiseks on johtuvalt olukorrast vaja kasutada korraga mitut ravivõtet – nii ravimeid sisemiseks tarvitamiseks kui rühmateraapiat. Kõige raskemas seisus riigid peavad alustama sellest, et ise oma majandus ja tööturupoliitika efektiivseks muuta. Lühiajaliselt tähendab see paratamatult suurt tööpuudust, sest nii avalikus kui erasektoris on loodud lubamatult palju kõrgepalgalisi töökohti.
Kuna Euroopa riigid on vastastikku tugevas sõltuvuses, siis teiseks on tööpuuduse leevendamiseks vaja suuremat riikidevahelist koostööd. Muuseas, 85% protsenti eurooplastest on veendunud, et kriisist ületamiseks peavad Euroopa riigid üldse rohkem koostööd tegema.
Euroopa Komisjon ja liikmesriikidest koosnev nõukogu analüüsivad viimastel aastatel järjest tõsisemalt iga riigi poliitikaid ja teevad selle muutmiseks soovitusi. Näiteks on Eestile tööturupoliitika osas soovitatud tõsiselt tegeleda struktuurse tööpuudusega ning selleks pakutakse ühisest eelarvest raha.
Euroopa Komisjon üritab tööpuudust leevendada ettepanekutega hoida ära „kadunud põlvkonna“ teket ning suurendada tööjõu liikuvust Euroopas. Homme arutab Eesti valitsus Soome, Rootsi ja Austria eeskujust lähtuvat ettepanekut, mille kohaselt peab iga noor kindla ajal jooksul pärast kooli lõpetamist saama praktikavõimaluse, täiendkoolituse või riigi toetatud töökoha.
Selle sajandi alguses pilati Saksamaad Euroopa haigeks meheks. Pärast tugevat iseloomu nõudnud ravi läbimist on Saksamaa majandus nii heas vormis, et võidab maailmameistrivõistlustel medaleid. See näitab, et kriisist saab õige tegutsemise korral tugevamana välja tulla.
Autor: Vilja Kiisler, Hannes Rumm
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
2
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
5
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Hetkel kuum
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele