Kuldse ankru asemel paindlik räni

Puhtalt tehnoloogilisest aspektist vaadates on nii rahvusvahelise kui kohaliku turu suundumus, et  ettevõtte või organisatsiooni server ei pea enam asuma oma majas või territooriumil. Sest märkimisväärselt suurema paindlikkuse ning turvalisuse annab erinevate andmeside võimaluste abil  serverteenuste kaugkasutus.

Mõistan täiesti, miks suurte andmemahtudega seotud pangad, telekommunikatsiooniettevõtted või suured jaekaubandusvõrgud on rajanud  autonoomseid serveriparke. Neil on selleks peale sisuliste argumentide olnud piisavalt raha. Kuid tekib rida küsitavusi, kui suurettevõtete mineviku IKT-mudelit püüavad kopeerida keskmise suurusega või väikeettevõtted. Viimaste aastate tehnoloogilised arengud nii traditsioonilise andmesides kui  nn pilvetehnoloogias võimaldavad kasutada märksa turvalisemaid, paindlikumaid  ning soodsamaid serverlahendusi.

Paljud ettevõtjad arvavad, et kui server asub nende majas oma IT-spetside kontrolli all, on andmed kõige kindlamalt turvatud. Paraku jäetakse sageli kriitiliselt analüüsimata, mis juhtub, kui ettevõtte peamajas peaks toimuma põleng, uputus, pikaajaline elektrikatkestus, sideettevõtte rike andmesideühendusega, vandalism või vargus. Või kui läheduses asuvas tanklas peaks toimuma plahvatus? Ja kui koondatud IT-spetsialist otsustab solvunult lahkudes käkki keerata? Ning kui suured on oma serveri füüsiliseks ning infotehnoloogiliseks turvamiseks tehtavad püsikulud.

Kasutades serverteenust, maandab ettevõtja eeltoodud riskid  nii juriidiliselt kui rahaliselt. Täpselt samuti nagu oma seifis raha hoidmise asemel seda pangas hoiustades. Ka näiteks elektrikatkestuse puhul kulub ettevõttel reeglina oma serveri taaskäivitamiseks rohkem aega. Üldjuhul keskmise suurusega ettevõttel puudub oma autonoomne elektrivarustus,  serverteenust pakkuval ettevõtetele on need olemas igal juhul. Nagu ka elektritoide vähemalt kahest erinevast alajaamast (ehk nn ringkaitse). Seega saab ettevõtte enda ühenduse rikke taastumisel serverteenust kasutav ettevõte kohe oma andmetega edasi toimetada. Serverit omav ettevõte aga peab mõnikord kulutama veel tunde või koguni päevi, et endist töörütmi saavutada. Muide, firma võib oma serveri vabalt paigutada spetsiaalsesse, kõikidele turvanõuetele vastavasse professionaalsesse serveriparki. Täpselt nagu pangas võib omada personaalset, ainult enda poolt avatavat seifi.

Paindlikkuse aspektist vaadates firma oma server justkui ankur. Kui seda omav ettevõte soovib kas mujale liikuda või kellegagi liituda,  tekitab süsteemi kolimine või erinevate süsteemide  liitmine suuri lisakulutusi. Kui aga äri tuleb üldse lõpetada, muutub ettevõtte kallis IT-park üleöö väheväärtuslikuks rämpsuks.

Kasutades serverite ressursi renti, on lisaks viidatud probleemide vältimisele (teenuslepingu saab kiirelt peatad või lõpetada) võimalik saavutada paindlik, hetkevajadustele vastav andmetöötlusmaht. Kui näiteks mõni äri vajab madalhooajal kaks kord vähem jooksvat andmetöötluse mahtu kui kõrghooajal, on sel juhul teenuse raames serveri kasutamine efektiivsem.

Mündi ühel küljel on suur ühekordne IT-investeering, millele lisanduvad püsikuludena hilisemad  haldus- ja hoolduskulud. Teisel poolel aga fikseeritud kuutasu. Kuna IT-vallas vananeb tehnoloogia reeglina vähemalt iga kolme aasta järel, tuleks ettevõtjatel teha võrdlev analüüs vähemalt kuue aasta lõikes.