ÄP: Kääne vasakpoolsusse

ERRi tellitud TNS Emori küsitluse järgi toetas Keskerakonda ja sotsiaaldemokraate kokku 55% valima minejatest ning Reformierakonda ning  IRLi 36%. Tegemist on märgilise arenguga, mis tõenäoliselt jääb õpikutesse. Selgub, et eestlased polegi maailmas harvanähtavalt parempoolsed. Meilgi ei püsi maailmavaatependel ainult ühes servas.

Tähelepanuväärse kokkusattumusena on Eesti liikumine vasakpoolse valitsuse poole alanud pärast tänase kaaneloo kangelase Mart Laari terviserikkest tingitud eemaletõmbumist vähem kui aasta tagasi. See võib, aga ei pruugi juhus olla.Kindlasti ei sõltu ühest inimesest kõik. Vaevalt saab täna kindla veendumusega väita, et Laar ei tule enam poliitikat tagasi suunama. Ent kui Äripäev peaks täna valima ühe inimese, kellele anda elutöö preemia anda Eesti seniste saavutuste eest, siis oleks see just Mart Laar.

Just „Laari ajal” tehtud erastamise-, maksupoliitilised ja muud otsused on teinud Eesti üheks edukamaks Ida-Euroopa riigiks. Riigiks, mis on suutnud kakskümmend aastat vältida suuremaid kõrvalekaldeid valitud ettevõtlust ja isikuvabadust soosivalt kursilt. Riigiks, kus enamik inimesi on andnud hääle efektiivsust otsivale riigile ja arusaamale, et raha, mida laiali jagada, tuleb ettevõtlusest. Riigiks, kus kõigest hoolimata on olnud meie saatusekaaslastest väiksem korruptsioonitase ning vabam ja tugevam ajakirjandus.

Laari eemaletõmbumine on tähendanud enamat kui vaid ühe mehe eemaldumist. See on tähendanud reformide pidurdumist ning Reformierakonna enesekindluse ja arrogantsuse kiiret kasvu, mis on löönud mõlema koalitsioonierakonna toetust. Mis näib kaasa toovat parempoolse Eesti lõpu selleks korraks.

Äripäeva on kaugel arvamusest, et nn vasakpoolse valitsuse võim oleks Eestile hukatuslik. Elu läheb edasi, loomulikult. Pole ju ka seni olnud ideaalriiki. Kuid Äripäev julgeb prognoosida, et vasakpoolne mõtteviis majandusküsimustes paneb arengu toppama ka ülejäänud valdkondades. Riigivalitsemise koormus maksumaksjatele kasvab. Ettevõtlikkusele ja, kui soovite, inimeste rikkusele ei tähenda laialijagamise suurendamine kindlasti head. 

 Kuigi Laar avaldab arvamust, et ehk tullakse võimule tulles ka mõistusele  – jäetakse ebareaalsed laialijagamise ja suuremad maksukoormuse tõstmise kavad kalevi alla – on see vaid lootus. Praeguse häältesaagiga valitav uus valitsus ei hakkaks ilmselt hellitama, vaid asuks näljaselt valimislubadusi ellu viima. Eriti kui valitsusse saab dekaadi opositsioonis istunud Keskerakond.

Intervjuust Laariga õhkub mõningast kurvameelsust. Ja seda sugugi mitte tervise pärast. Kõik räägitu jääb kuidagi distantsile. Pähe kargab küsimus: kust tulevad need uued julged otsustajad Eesti poliitikasse? Poliitika on muutunud kompromisside, suhtekorralduse ja spinni kunstiks. Julgust otsustada ja otsuseid ellu viia napib.  Kus on need uued Laarid, kes “likviidsuse likvideerimise” käigus Eestile kasulikke otsuseid langetavad?

 

 

Autor: 1185-aripaev