Koos oleme tugevad

See tähendab, et kui me hoiame kokku ning töötame välja ja viime ellu poliitikat, mis kindlustab jätkusuutliku ja laiapõhjalise kasvu, eelarvedistsipliini ning tugeva konkurentsivõime Euroopa Liidu turul, vaatame ühiste partneritena Euroopa Liidus ja euroalal vastu ühisele püsivale paremale elujärjele.

Praegu oleme aga kõige raskemas kriisis Euroopa Liidu loomisest. Noorte tööpuuduse tase, mis ELis tervikuna ulatub 25%-le ja on Kreekas üle 50%, on vast kõige eredam märk sellest, kui rängad on selle kriisi tagajärjed meie ühiskondadele.

Kaalul on ka meie ühisraha saatus, Euroopa Liidu positsioon rahvusvahelises majanduses. Olles euroalaga liitunud 2011. aastal, tajub Eesti võibolla paremini kui teised partnerid euro keskset rolli Euroopa projektis. Just selle keskse rolli pärast oleme eurogrupis astunud positiivseid samme euro kindlustamiseks ning viinud ellu poliitikat ja reforme, mis tagavad rahanduse parema juhtimise. Üks selline samm oli euroala ajutise päästemehhanismi EFSF loomine 2010. aastal Euroopa finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamiseks, andes euroala riikidele rahalist abi makromajandusliku kohanemisprogrammi raames.

Solidaarsus on Euroopa projekti üks põhiprintsiipe ning just solidaarsuse kaudu paneme kriisi katsumustele ühiselt ja edukalt vastu. Võlakriis muutis Kreeka ja teiste riikide jaoks võimatuks turult laenamise ja kriisiga omal käel toimetuleku. Nii palusime abi oma rahvusvahelistelt ja Euroopa partneritelt. Nad aitasid meid laenudega, Eesti seal hulgas, mis makstakse intressidega tagasi.

Laenu tingimusena tuleb Kreekal oma riigi majandus ja rahandus korda teha. Just seda Antonis Samarase juhitud Kreeka valitsus ja rahvas teevad suure meelekindluse ning ränga hinnaga nii kõigile üksikult kui ühiskonnale tervikuna.

Kõigile, kes on viimasel kolmel aastal Kreekas käinud, on ilmne fakt, et Kreeka elanike ohvrid on oma ulatuselt nii lühikese aja jooksul pretsedenditud. Kreeka majapidamiste kasutada olev tulu on ajavahemikus 2009-2011 kahanenud 17%, jätkates langust ka 2012. aastal. Pensione ja riigiteenistujate palku on kärbitud drastiliselt, erasektoris on palgad järsult alanenud, samal ajal kui töötuse määr on kasvanud üle 25% piiri. Kreeklased – Euroopa suuremaid töörabajaid – kannavad väga ränka koormat.

Kui me valitsuse kulusid nii järsult kärbime – ja seda me teeme – siis miks on meie partnerite laenud Kreeka jalule aitamiseks nii olulised? Lühike vastus on, et me vajasime neid laene, et osta väga väärtuslikku kaupa – aega.

Me vajasime aega, et ellu viia struktuursed reformid, mis taastavad Kreeka majanduskasvu ja suurendavad konkurentsivõimet. Me vajasime aega, et ellu viia erastamisprogramm, mille eesmärk pole üksnes eelarvesse tulu saada ja kasvu kiirendada, vaid ka kulusid vähendada ja maksubaasi laiendada. Me vajasime aega, et asjad korda teha.

Teie, meie partnerid Euroopas, andsite meile seda aega, mida me vajasime ning valitsusel on Kreeka rahvalt tugev mandaat, et seda aega hästi ja efektiivselt kasutada.

Tulemused on juba näha. Kriisi algusest on Kreeka defitsiit osakaaluna SKPsse vähenenud OECD riikide seas kõige järsemalt viimaste aastakümnete jooksul. Oleme lähedal eelarve primaarsele ülejäägile ning aastaks 2014 loodame majanduskasvu taastumist. Kreeklaste ohvrid ja meie partnerite solidaarsus ei lähe tühja.

Kus võiks Kreeka olla 10 aasta pärast? Võin kindlalt öelda, et oleme seal, kus me alati oleme olnud – Euroopa perekonna tugevas keskmes. Stabiliseeriva tegurina meie piirkonnas on Kreeka töötanud selle nimel, et tuua Kagu-Euroopa naabruskond ühendatud Euroopasse ja me jätkame sama sihiga.

Kreeklaste sõprus ja austus eestlaste suhtes on siiras ja sügav. Paljud eestlased on viimastel aastatel austanud meid oma külaskäiguga, saades tunda meie sõprust ja külalislahkust, olgu puhkusel või tööreisil. Meie kreeklased tunnustame Eesti rahva abi meile meie jõupingutustes kriisist tingitud raskuste ületamisel.

Kümne aasta pärast on nii Kreeka kui Eesti koos teiste Euroopa partneritega ellu viinud poliitika, mis tagab kestva ja laiapõhjalise kasvu, eelarvedistsipliini ja kõrge konkurentsivõime. Kõneleme maailma asjades kaasa tugeva ühise häälega. Elame tulevikus, mis on sündinud solidaarsusest. Tulevikus, kus kõigi elujärg on püsivalt paranenud.