Swed: privaatpanganduse klient muutunud aktiivsemaks 

Kliendid soovivad varasemast enam kaasa rääkida oma rahaasjade planeerimisel ja investeerimisotsuste tegemisel. Eelkõige puudutab see oma vara pärinud kliente, kes varem muretsesid selle üle, et regulaarne rahavoog oleks elustandardi hoidmiseks piisav.

Teine oluline muutus puudutab maksude planeerimist. Ajalooliselt on see oluline lisaväärtus, mida privaatpangad on oma klientidele pakkunud. Kriisijärgses maailmas on arenenud riikide eelarvetulud vähenenud, seepärast on valitsused jõuliselt hakanud piirama maksude optimeerimist ja madala maksumääraga riikide kasutamist finantstehingute tegemiseks. Maksude planeerimine on muutunud oluliselt keerulisemaks ja kliendile kulukamaks ning tulemus raskesti prognoositavaks.

Mida suuremad on varad, seda olulisem on nende teadlik juhtimine. Maailmapraktika kohaselt teenindatakse privaatpanganduse üksuses keskmiselt kuni 1% panga klientidest. Kui Eestis saab privaatpanganduse kliendiks inimene, kel on miljoni vana Eesti krooni ulatuses finantsvarasid, siis mujal maailmas loetakse universaalseks mõõdikuks enamasti miljon dollarit.

Investeeringutest eelistatakse Põhja-Ameerikas pigem aktsiainvesteeringuid, Eestis on aga klientide eelistus tasakaalukam, sarnanedes suuresti Euroopa keskmisega. Aktsiaid eelistab siinsetest privaatpanganduse klientidest vaid 43 protsenti, fonde 44, võlakirju 11 ning struktureeritud tooteid 20 protsenti.

Planeerides oma investeeringuid, tuleb täna arvestada paraku sellega, et hoiustelt makstav intress jääb tarbijahindade kasvule oluliselt alla. Arvestades aktsia- ja võlakirjaturgude mullust suurt tõusu ning positiivse trendi jätkumist, pakuvad finantsturud ilmselt suuremat tootlust ka tänavu.

Ehkki ajaloos on aeg ettevõtjatest suurklientide, jõukamate eraklientide ja arvamusliidrite tekkimiseks olnud napp, on Eesti keskmine privaatpanganduse klient Euroopa kliendiga siiski paljuski sarnane.