Elektriturul võidab vaid valikuvabadust kasutav tarbija

Ühes viimatises ETV telesaates Foorum tunnistas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman sisuliselt, et kui turg jäänuks avamata, oleks hind alates 01.01.2013 ikka tõusnud. Aasta lõpuni maksis riik tarbijate eest osa elektriarvest kinni. Seoses vabaturu reeglitega ei tohi ühtsel ELi energiaturul seda enam teha ja ka turu avamata jätmisel oleks konkurentsiameti kinnitatud uus hind olnud tublisti kõrgem. Võib oletada, et see hind kujunenuks tarbijate enamusele Eesti Energia (EE) kulude põhjal kuhugi tänase EE kindla paketi kanti.

Õnneks on uus hind avaturul ja EE kulud ongi nii suured kui üldteenuse tarbijad äsja elektriarvelt näha võisid. Ka EE kindel pakett jääb avalikus hinnakirjas samasse kanti. Pea kõigi teiste uute elektripakkujate vabaturu kulud on seega madalamad – neil on marginaalid üldteenuse omast märksa allpool.

Avaturu põhivõlu ongi tarbija valikuvabadus marginaali osas. Ei pea maksma kallimat marginaali, vaid saab valida tõhusama müüja. Ka ei pea valima tootjatele sobivat kindlat hinda, on uuenduslikke lahendusi (börsi hinna kindlustus, ühtlased elektriarved). Just börsihinna-põhistest lahendustest paistavad tarbijale hästi elektrihinna osad, sh müüja lisatud „mõistlik marginaal“.

Elekter on kallis, selle tegemiseks peab palju investeerima, kaevandama või ostma sisse kütust, palkama jaamaopereerijad ja arendama infrastruktuuri, mis tagaks särtsu igas pistikus ka tormi ja lumega. See kõik väljendub turuhinnas ja võrgutasus. Turuhinna marginaalis väljendub juba müüja tulu. Turuhinda dikteerib täna EE Narva elektrijaam, ent müüja marginaali EE ei peaks dikteerima. Miks on enamuse eestlaste (Elektrilevi klientide) eest ära otsustatud, et nad saavad üldteenuse kalleima võimaliku hinnaga? Miks ei paku Elektrilevi piirkondades üldteenust mõni müüja, kes oskab paremini? Avatud turust võidavad seetõttu tarbijad vaid siis, kui kasutavad oma valikuvabadust ega lase endale hinda dikteerida.