ÄP: armastus käib kõhu kaudu ja investeeringud üle Soome lahe

Äsjane uudis, et meie Maag Lihatööstus AS omandas 100 protsenti Soome suuruselt neljanda lihatööstuse Pouttu aktsiatest, on mitmes mõttes märgilise tähendusega. Viimane veelgi suurem tehing, kus eestlased ostsid suure soomlaste ettevõtte, oli Silja Line’i liitmine Tallinkiga mais 2006 ehk enne majanduskriisi. Maagi-Pouttu tehing näitab nüüd, et vähemalt Soome lahe vastaskallastel ja vähemalt investeerimiskliimas on masu läbi.

Nii Maag kui Tallink jäävad siiski vähemalt eestlaste poolt investeeritud aja ja inimtööjõu mahult alla meie arstide ja ehitajate viimaste aastate panusele Soome sisemajanduse kogutoodangusse. Eesti arstid on Soomes jätkuvalt turuosa suurendamas, kuid see, et mõned madalama kvalifikatsiooniga ehitajad asenduvad nüüd teispool lahte tugeva brändi ja kaasaegse tootmisega toiduaineettevõtte juhtkonnas, on kahtlemata positiivne areng.

1938. aastal asutatud Pouttu on Soome lihasektori vanim kaubamärk. Ettevõttel on pikaajalised kliendisuhted suurte Soome jaemüügikettidega; lisaks on ettevõttel kogu Soomet kattev müügi- ja jaotusvõrk. Kui eestlastel on Soome turule oma toodetega siseneda raske, siis ongi hea lahendus sealne kohalik tootja lihtsalt ära osta.

Soome ei vaja Eesti investeeringute sihtkohana pikemat reklaami. Esimesel iseseisvusajal Eestiga üsna sarnase majandustasemega põhjanaabrist on nüüdseks saanud üks maailma kõrgeimalt arenenud ning välisinvestoritele atraktiivsemaid riike. Taasiseseisvunud Eesti on küll jõudsalt vahet vähendanud, aga meiega võrreldes on veel tänagi Soome valitsus oluliselt eraettevõtja-sõbralikum ning Soomes on oluliselt vähem segavat bürokraatiat.

Soome on ka üks maailma madalaima korruptsioonitasemega riike (Transparency International). Põhjanaabrite makromajanduslik stabiilsus on kokku võetud riigi maksimumreitingus (Fitch, Moody’s, Standard & Poor’s).

Soome on riik, kus kõik toimib perfektselt. Või peaaegu perfektselt. Soome ärimehi süüdistatakse teinekord – vähem või rohkem õigustatult – enesekesksuses ja tõrjuvas suhtumises väljastpoolt tulijatesse. Soomlased ise omavahel kipuvad üksteist süüdistama ka ahnuses ja liigses Euroopa Liidu poole kummardamises. Kõnekas oli põlissoomlaste hiljutine edu parlamendivalimistel ja üleskutsed Soome ühiskonda sulgema hakata. Kuid nende näidete põhjal võib vaid tõdeda, et eestlastel ja soomlastel on sarnane mõttemaailm ning kaks hõimurahvast võiksid ka äris oma sarnast tausta rohkem ära kasutada ja koostööd teha.

Äripäev tervitab põhimõtteliselt kõiki Eesti ettevõtete investeeringuid Soomesse – ja vastupidi – ent loodame samas, et aja jooksul jääb neis rahapaigutusotsustes vähemaks odavama tööjõu roll ja rohkem leitakse võimalusi ärisümbioosiks kõrgema lisandväärtusega majandussektorites. Meile maitseb Soomes valmistatud vorst, kuid hea meelega määriksime koos hõimurahvaga võid leiva peale ka näiteks meditsiinis, IT-sektoris ja energeetikas.

Autor: 1185-aripaev