1. aprill 2013 kell 3:46

ÄP: viime parteid börsile

Eesti erakonnademokraatia on kriisis, Tallinna börs juba pikemat aega varjusurmas. Äripäeval on välja pakkuda idee, mis lahendaks korraga need kaks suurt probleemi: erakonnad tuleb börsile viia. Selle tulemusena pöörduks partokraatiaks käändunud demokraatia jälle pea pealt jalgadele ning börsi elavnemisega saaks olulise arengutõuke Eesti kapitaliturg.

Parteid, mis on hakanud end pidama Eesti riigi omanikeks, peavad taas asuma riigi ehk tema kodanike teenistusse, et saavutada sihte, milleks nad on üldse ellu kutsutud. Selle eesmärgi saavutamiseks on parim viis see, et iga kodanik saab soovi korral osta börsil noteeritud Eesti parteide aktsiaid. Nii tekib kodanikel parteide suhtes omanikutunne ja soov nende tegevust kontrollida – ning investorsuhte tekkimise kaudu ka reaalne võimalus seda teha. Börsi reeglitele allumise tõttu muutuvad parteid senisest tunduvalt avatumaks ja läbipaistvamaks ehk saavutavad need omadused, millest avalikkus praegu kõige suuremat puudust tunneb.

Investorsuhe parteidega eeldab palju suurema teadlikkust ja nõudlikkust kui praegune valimissüsteem. Valijasuhte asendamine investorsuhtega tekitab kodanikus senisest palju suurema huvi parteide tegevuse, aga eelkõige nende rahaasjade suhtes, mille läbipaistmatusest tekkinud rahulolematusest ju 2011. aasta poliitiline kriis tekkiski ja mis on nn jääkeldri protsessi käigus poliitikute osava tegutsemise tulemusega teemana avalikkuse teadvuses edukalt ära tapetud.

Parteide noteerimine börsil muudaks rahaasjad täiesti avalikuks: iga soovija saaks soovi korral aktsiaraamatust järele vaadata, kes on ühte või teise parteisse investeerinud ja kui palju. Erakondadel kaoks igasugune võimalus ja vajadus sularaha kilekotiga parteikassasse tassida ning pärast avalikkusele väita, et see oli ämmalt laenatud raha.

Kuna erakondadesse investeerimiseks on rohkem raha jõukamal elanikkonnal ehk ettevõtjatel, siis pääseb nende hääl poliitika kujundamisel rohkem maksvusele. See sobib igati Äripäeva maailmavaatega: ettevõtjatel ja jõukamal elanikkonnal peabki riigi tuleviku suhtes rohkem hääleõigust olema. Sellega ei muutu Eesti poliitika mitte ostetavaks ja müüdavaks, nagu lihtsameelsem tõlgendaja võiks vastu väita, vaid vastupidi: senised varjatud rahastamise skeemid on edaspidi välistatud ning iga erakonna tegelikud omanikud avalikkusele ühemõtteliselt teada. Kui me täpselt teame, kes ja kui palju missugusesse erakonda on panustanud, teame ühtlasi täpselt, kelle huve see või teine erakond kaitseb.

Niisuguse süsteemiga kaoks vajadus suurerakondi riigieelarvest rahastada, ning kuna valimisi poleks enam korraldada vaja, poleks tarvis raha kulutada ka valimisreklaami peale. Investorid hindaksid partei tegevust üheselt tegevuse tulemuste järgi, ning kui need tulemused omanikku ei rahulda, siis müüb ta oma aktsiad lihtsalt maha ning paigutab vabaneva raha parteisse, mille tegevus tema eesmärkidele paremini vastab.

Erakonnal, mis enam investoreid ei leia või mille aktsia hind börsil kiirelt kukub, jääb üle kas oma poliitikat korrigeerida või lihtsalt pillid kotti panna. Tagasiside erakondade tegevusele on niimoodi kiire ja vahetu ning mure, et valimistevahelisel ajal valijat kuulda ei võeta, efektiivselt lahendatud. Erakondi hakataks juhtima nagu ettevõtteid, st erakondade juhtidel tekib reaalne vastutus partei tegevuse eest.

 

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum