2. aprill 2013 kell 3:55

ÄP: õige palgatõusu surve, kuid valest otsast

Eilseks pidid riigifirmade juhid ja kõrgemad ametnikud pidid avalikustama oma mulluse teenistuse.

Äripäeva meelest näitavad värskelt avaldatud numbrid, et juhtide palgad Eesti riigifirmades ja avalikus teenistuses on liiga ebaühtlased ja liiga palju riigifirmade poole kaldu.

Vaatame, mis Eestis maksab mõnede riigifirmade juhtimise teenus aastas, võttes aluseks juhatuse esimehe töötasu. Eesti Raudtee  - üle 100 000. Eesti Teed - ligi 70 000. Eesti Vedelkütusevaru Agentuur  - üle 50 000 euro. Tallinna Lennujaam - ligi 75 000 eurot. Tallinna Sadam  - ligi 100 000. Elektriraudtee - üle 65 000. Elering – üle 90 000. Estonian Air – suisa hindamatu.

Vastukaaluks – ühe tavalise ministeeriumi juhtimine maksab Eestis alla 45 000 euro aastas. Konkurentsiameti juhtimine 30 000. Ja ega suurima avaliku organisatsiooni, 6000 töötajaga politseiameti- ja piirivalveameti juhtimine oluliselt rohkem maksa. Oma paar korda vähem, kui näiteks ASi Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimine. RMK juhtimisele kulus mullu 114 000 eurot, millest pea 30 000 eurot tuli ametiaja lõppemise ja teise ametiaja alustamise eest. 

Üsna selgelt on näha, et enamustes riigifirmades on juhtide palgad kõrged ja juhtkond Eesti mõistes tavaliselt konkurentsivõimeliselt kinni makstud. Seevastu riigiametite juhtide palgad hoitakse reeglina märgatavalt madalamad ega hoita neid korrelatsioonis ameti suuruse ja töö keerukusega. Võib vaid aimata, mis on selle põhjuseks.

Ühelt poolt kardetakse ilmselt palgasurve kerkimist altpoolt. Alamakstud politseinike, päästjate, õpetajate ees oleks üle 100 000 eurose aastapalga saajal lihtsalt häbi. Mis siis, et vastutus mõnikord väga kõrge ja juhile esitatavad nõudmised seda enam. Lihtsalt poliitiliselt on raske suurt palka põhjendada. Sama, miks ministritel, sh peaministril on tavaliselt palk, mis vastutuse ja töökoormusega ebakõlas.  Muidu ei valitaks lihtsalt tagasi.

Teisalt on riigifirmade juhtide palga määramine läinud nõukogude otsustada, kes ei pea lähtuma mingitest palgatabelitest, vaid otsustavad juhile  jagatava töötasu küllaltki sõltumatult. Ja kes saavad alati põhjendada kõrge palga maksmist turuolukorraga.

Alati on hea meel, kui ettevõtted suudavad oma juhtidele ning töötajatele head palka maksta. Äripäev on lausa tööandjaid üles kutsunud palgatõusule, mis aitaks siseturu elavnemisele otseselt kaasa. Ses mõttes aitavad eile taas avalikustatud osade inimeste palgad juba oma avalikuks saamisega üldisele palgatõusule kindlasti omal kombel, psühholoogiliselt kaasa.

Kuid riigifirmade juhtide ennaktempos kerkivate palkade puhul on põhjust pigem kriitiline olla, sest Eesti umbes 40 riigile kuuluva äriühingu näol on paljudel juhtudel tegemist turgu valitseva ettevõttega. Me ei räägi mõne (täpsemalt küll ühe) kahjumis ettevõtte  juhtide palkadest, mis on lihtsalt arusaamatud.

Teiselt poolt aga võiks ministeeriumid nii mõnegi riigiameti juhi palga osas üle saada valehäbist ning seda selgelt tõsta.  Kui seejärel on vaja tõsta ülejäänud töötajate palku, tuleb küsida, kas äkki ongi nad ebamõistlikult alamakstud.  Või küsida, kas on ikka niipalju töötajaid vaja? Sest mõnestki kohast kostuma hakanud jutt, et aitab nüüd efektiivsuse tagaajamisest, kriis on ju läbi, on ahvatlus üsna kindlasse tupiktänavasse.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum