A. Le Coqi rabamatk ja Delfi püksid 

Keskendutakse tootele ja teenusele, mis ju ka õige, kuid ei juleta enda kaubamärki tootena käsitleda, seda valehäbita müüa.

Põhjanaabrite Roviost on palju kirjutatud kui populaarse Angry Birdsi mängu loojast. Tegelikult pole Rovio saavutuseks aga mitte üks palju allalaadimisi saanud (olgem ausad, üsna vaimuvaene) mäng ja selle rakendused, vaid ülimalt oskuslik kaubamärgi rahaks tegemine. Täna, mil Angry Birds polegi enam mängude allalaadimiste tipus, saab Rovio enamuse suurenevast rahast erinevate Angry Birdsi toodete litsentsidest. Kommidest Hiina lõbustusparkideni välja.

Ja kaubamärk müüb hästi. Näiteks enam kui saja aastase ajalooga Soome magusatootja Fazer aasta tagasi müüki paisatud vihaste lindude kommide käive tegi pika puuga ära kõikidele magusatootja seniste kaubamärkide müügiedule, püstitades ajaloolise rekordi.

Välismaal laiale rahvahulgale tuntud brände nagu Angry Birds Eesti ettevõtjatele just ei kuulu. Ainult Tallink ehk, kes, tõsi, müüb nii pudeldatud vett kui pakub takso- ja majutusteenust. Kuid kõik need tegevused on siiski põhitegevusega, reisijate teenindamisega seotud.

Eestis on kõige silmnähtavamalt end erineval viisil Hollywoodi lastefilmide eeskujul müüa üritanud Eesti Joonisfilm Lottega. Ei ole aga Lotte tooted kauplustes märgatava juurdehindlusega ja Joonisfilmi  viimane, 500 eurose kasumiga 2011. aasta aruanne erilist müügiedu samuti ei näita. Ilmselgelt seab siin arengule kahjuks piirid Lotte filmide suhteliselt piiratud rahvusvaheline müügiedu.

Koduturule vaadates, siis Emori koostatav Eesti meeldivamate (mis iganes see ka tähendab) brändide esiots - Kalev, Tere, Maxima, A.Le Coq, Eesti Energia, Leibur, Rakvere Lihakombinaat, Skype, Swedbank, Elion ja Tele 2 - jääb oma kaubamärgi kasutamisel üsna põhitegevuse raamidesse. Võib-olla ka seetõttu, et neist rõhuva enamuse kaubamärgid kuuluvad väliskapitalile, kelle jaoks muud kõrvaltegevused, sh kaubamärgi laiem ärakasutamine siin Eestis äriliselt väheoluline.

Heaks näiteks on TeliaSonerale Elioni kaudu kuuluv Neti, suure külastavavusega ja tuntud kaubamärk, mis tolmas Elionil aastaid riiulil ja mille potentsiaali on alles nüüd hakatud mõningal määral realiseerima. Ilmselt polnud seni Netist saadav potentsiaalne raha väärt suure firma juhtkonna ajakulu temaga tegelemiseks.

Meediaettevõtted on kaubamärgi rahaks tegemisel samuti häbelikud, kuigi näiteks ajalehel on enda näol ju olemas vägagi võimas (ja suhteliselt odav) turunduskanal.  Oma põhitegevusalal internetis ei suuda meediaettevõtted täielikult "monetariseerida" oma kaubamärki ehk lõpptarbijalt toodetava sisu eest raha küsida. Sellekohased üritused on paraku jäänud väheviljakateks. Ei tulda ka meedia- ja kirjastamise valdkonnast välja. Äripäev on küll laiendanud tegevust näiteks  koolitus- ja üritusärisse, kuid ka meie piirdume ettevõtliku inimese infovajaduse rahuldamisega.

Inimene võib teadupoolest samuti kaubamärk olla. Kui tõime omal ajal Eestisse USA ekspresident Bill Clintoni, oli tema ühe õhtu honorar väikefirma aastakäive. Loomulik. Eestis ringi vaadates on näha mõningaid nimesid, kes end teadlikult või vähem teadlikumalt, kuid siiski müüvad. Peeter Koppel, Ekke Lainsalu, Olav Osolin, Kristjan Lepik, Maris Lauri (kui esimesed pähetulevad mittepoliitikud nimetada).  Koppeli veini või Lauri pliiatseid pole sattunud veel nägema.

Välismaal on praegu eestlastest ehk tugevaim kaubamärk Mart Laar, kelle brändi ekspluateerimisele on kahjuks pidurid pannud tervis.  Küll on aga rõõm näha, et välis- ja kaitsepoliitikas kasutatakse Lennart Meri nime päris hästi ära, pean silmas üha esinduslikumate külalistega ja seeläbi rahvusvahelises meedias suuremat kõlapinda saavat igakevadist Lennart Meri konverentsi. Puhas kaubamärgi realiseerimine, mida saab mõõta ka rahas.

Aga olgu meil kange kaubamärgi rahaks tegemise himuga alati meeles ka riskid. Võtame või lõunanaabrite Lido näite, kelle omanikud cateringi edust tiivustatuna hakkasid Lido kaubamärgi all kitškööke, hotelle ja suusakeskusi rajama, sellega likviidsusraskustesse sattusid, ning ainult kõrvaltegevusest loobumisega pankrotiseisust tänaseks taas välja ronisid.