10. aprill 2013 kell 3:47

Venemaa: suur turg ja suured ahvatlused  

Kaubandussuhted Eesti ja Venemaa vahel on praegu kõige paremas seisus viimase paarikümne aasta jooksul, kuid loomulikult võiksid need olla senisest veelgi intensiivsemad.

Kapitalil kas on või ei ole rahvust, oleneb kellelt küsida, kuid kaubal ei ole kindlasti poliitilisi vaateid. Äripäeva hinnangul ei peaks me ka kartma, et käies järjest tihedamini läbi Venemaaga müüksime me ruttu maha oma iseseisvuse või rahvusliku väärikuse. Nõustugem peaminister Andrus Ansipiga, kes ütles sel nädalal pärast kohtumist Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga, et Eesti peaks jääma suhetes Venemaaga pragmaatiliseks.

Kui vaadata kõigest numbreid, siis annavad need põhjust entusiasmiks. Meie majandussuhted idanaabriga on viimasel ajal väga kiiresti arenenud. Kui aastal 2000 oli Venemaa osakaal Eesti koguekspordis 2,4%, siis möödunud aastal juba 12% ning mõnel kuul isegi 16%. See paistab muu Euroopaga võrreldes lausa tormilise arenguna. Kuid edust ohtliku sõltuvuseni piisab teinekord ka paarist märkamatust sammust.

Venemaal kauplemises tuleb meil mitmes mõttes õppida Soome kogemusest. Jah, Vene turistide raha oskavad nad meist paremini enda juurde meelitada. Kuid põhjanaabrite kõige olulisem (loe: valusam) kogemus oli 1990ndate aastate lama – majanduskriis, mille põhjustas muidu hästi toiminud turumajanduse tingimustes aja jooksul tekkinud liigsõltuvus idapoolsest turust, mis maksis kätte siis, kui see turg ühel hetkel kokku kukkus.

Pole halba ilma heata, ütleksid skeptikud, sest Eesti ja Venemaa kaupmeeste entusiasmi pärsib kramplikum läbikäimine poliitikute tasandil. Poliitikute liigne naaberriigi-sõbralikkus või  -vaenulikkus on olulised kaardid, mida ei jäeta kummagi riigi sisepoliitikas välja mängimata. Teatud mõttes on meie parlamendierakonnad rohkem välispoliitika pantvangis kui ekspordivõimelised ettevõtted. Niisamuti seisab piirileppe sõlmimine ja viisarežiimi lihtsustumine eelkõige Venemaa, Eesti ja muu Euroopa poliitikute populistlike huvide, mitte ärimeeste soovimatuse taga.

Ettevõtjate huvides tuleb Eestil arendada majandussuhteid kõikide riikidega. Et Eestis oleks rohkem häid töökohti ja rohkem kõrgema lisandväärtusega tööd, selleks tuleb lisaks suurele Euroopa ja USA turule hoida teravam silm peal ka järgmiste aastakümnete uutel potentsiaalsetel majandustõmbekeskustel Aasias ja Venemaal. Kuid samas, teame miljonilise rahvana omast käest, et viie miljoni elanikuga Peterburi on siinsamas, võiks öelda kiviga visata. Peterburi ja Moskva elanike ostuvõime on oluliselt kõrgem muust Venemaast ning teeb nad lähiturgudena Eestile väga atraktiivseteks. Selle kivi, et „Leningradi oblastis“ kõlab endiselt ametlikult ühe verise diktaatori nimi, jätab pragmaatiline ettevõtja targu mainimata ning naabri kapsaaeda viskamata.

Pragmaatilist suhtumist ida suunal võib nimetada ka teise nimega: otstarbekas kavalus, kui laenata sõnu TÜH Piimaühistu E-Piim juhatuse esimehelt Jaanus Murakaselt. E-Piim tahab tänavu suurendada Venemaa ekspordi osa kolmandikuni. See võiks Murakase sõnul olla ettevõtte jaoks ka Vene turu mahu piir ja edaspidi üritaks E-Piim müüa idanaabrile rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid.

Toimetuse hinnangul sobib see hea reegel ka teistele ettevõtetele. Olgu siis veerand või kolmandik, aga enamikku munadest ei maksa panna ühte korvi ning sõltuvuses ühest või teisest välisturust – näiteks Venemaast – ei maksa minna üle märkamatu ohupiiri.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum