28. aprill 2013 kell 5:12

Riigifirma - äriühing nagu iga teine

Kui tahame, et riigile kuuluvad äriühingud oleksid Eesti majanduses liiderettevõtted, rahvuslikud tšempionid, tuleb luua tingimused nende toimimiseks tavapärase äriühingu kombel. Neid selliselt käsitleda ja kohelda, kirjutab Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Ja seejuures pole vahet, kas juhuslikult on nende omanikuks Eesti Vabariik või mõni füüsiline või eraõiguslik isik.Pole häbiasi, et Eesti Vabariik omab osalusi äriühingutes ilma igasuguste „strateegiliste eesmärkideta“ ainult selleks, et teenida tulu riigieelarvesse, mille arvelt finantseerida avalike teenuste osutamist.Niisugune käsitlus oleks muidugi paradigma muutus riigi majanduspoliitikas, kuid ainult see annab võimaluse pikemaajalises vaates hoida enamusosalust sellistest turul konkureerivates äriühingutes nagu Eesti Energia, Tallinna sadam või Eesti Post.

Kindlustunde enamusosaluse hoidmiseks riigile, et äriühing on hallatud/juhitud parimal moel, annabki  vähemusosaluse avalik noteerimine. Tootvate osaluste omamine on riigile isegi hädavajalik riigieelarve konsolideerimiseks vaadates rahvastiku kiiret vananemist.

Riigile kuuluvate äriühingute käsitlemine kvaasiriiklike organisatsioonidena, mis ei ole ei liha (äriühing) ega kala (riigiasutus), viib ebaefektiivsuse ja segaduse tekkimiseni. Selline olukord valitses 1990. aastatel enne äriseadustiku rakendamist. Mis teadagi oli ja on soodne pinnas korruptsiooniks.

Allikas: Taavi Veskimäe blogi

 

 

Autor: Taavi Veskimägi, Vilja Kiisler

Hetkel kuum