4. juuni 2013 kell 3:44

Eesti vajab tarka sisserännet

Tänaseks emotsionaalsetesse aruteludesse takerdunud sisserände piiride paikapanemise küsimus on Eesti ettevõtjale eluliselt tähtis teema: kvalifitseeritud tööjõu puudus ei vaeva mitte ainult IT-sektorit, vaid ka mitmeid teisi teadmismahukaid ettevõtlusvaldkondi.

Riigikogus juba arutlusel olnud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõus on astutud positiivne samm edasi: elamisloa kiirmenetlus nähakse seaduse jõustumise korral ette nii välismaalasest suurinvestorile kui ka riigi toel alustavale ettevõtjale. Praegu on jõukal ameeriklasel, ukrainlasel või mis tahes nn kolmanda riigi kodanikul Eestis elamise luba saada keeruline ning loa saamise protsess on ebamõistlikult aja- ja energiamahukas. Kiirmenetluse rakendamise korral hakkaks tasapisi lahenema eriti IT-ettevõtteid pikalt painanud spetsialistide mure ning teisalt saaks Eestisse tulema hakata ka rohkem välisinvesteeringuid, mida ennast ettevõtjasõbralikuna reklaamiv Eesti vajab palju rohkem, kui nn vana seadus võimaldab.

Eduka Eesti arvamuskonkursi kolmanda auhinnalise koha omanik Raul Allikivi tegi aasta tagasi ettepaneku nõuda Eestis elamisluba soovivalt rikkalt välisriigi kodanikult Tallinna vanalinna korteri ostmise asemel investeeringut Eestis registreeritud riskikapitalifondi. Tänavu aprillis võis omal ajal ettevõtja, kes majandusministeeriumis töötamise ajal ise seaduseelnõu ettevalmistamisse panustas, asjade õiges suunas liikumise üle heameelt avaldada. Seadusemuudatuse venimisel on olnud poliitiline põhjus: 2011. aasta lõpus lahvatanud elamislubade skandaal muutis seaduseandja üliettevaatlikuks ning ehmatas ära ka praegust seadust järgivad ametnikud, kelle tänast tegevust iseloomustab eilne Eesti Päevaleht lausa paranoilisena.

Ehkki ametnikud saavad tegutseda ainult kehtivate seaduste raamides ja seadusemuudatuse valmimine eeldab paratamatult kõigi ettenähtud etappide läbimist, on ettevõtjate kannatamatus tööjõu leidmisel ja äripartnerite kaasamisel suur ning seegi on täiesti mõistetav. Eriti ettevõtet käivitades on oluline kohapeal toimuval kätt n-ö pulsil hoida. Raske on hinnata, kui palju on Eestisse praeguse jäikuse tõttu investeeringuid tulemata jäänud, kuid juba üksnes tõsiasi, et neid on, peaks ajendama seaduseandjat kiiremini tegutsema. Aega, et kontrollida, kas investeering on tegelik ega eksisteeri üksnes paberil, peab ametnikele jääma ka uue seaduse jõustumise korral. Ent arusaam, et Eesti vajab nii haritud töökäsi kui ka välisinvesteeringuid, peaks praktikas toimima hakkama kiiremini.

Arutelud selle üle, kas ukrainlased on paremad kui mustanahalised, täidavad küll mahlakalt arvamusruumi, ent ei vii tegelikku arutelu edasi. Majanduse arengu seisukohast pole nahavärvil mingit tähtsust. Määrav tähtsus on teadmistel ja investeeringutel. Eesti valik ei seisne mitte massilise migratsiooni lubamises  või mittelubamises, vaid kontrollitud teadmismahuka sisserände lihtsustamises. Viited Vene ohule või Stockholmi märatsemisele toimivad küll emotsioonidele, viivad aga tähelepanu põhiliselt kõrvale liigagi kergesti. Skype’i Eesti juht Tiit Paananen kirjutas juba aasta tagasi, et targalt ohjatud migratsioon pole mitte oht Eesti riigile, vaid tegelikult meie ainus võimalus. Töökohtade loomise kaudu majandust arendav ettevõtja ei võta kelleltki midagi ära, küll aga annab siinsetele töövõtjatele ja –andjatele võimaluse õppida maailmatasemel tegijatelt ning ennastki teistes riikides koolitada.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum