Hannes Hanso: Hiina kapitali head ja vead

Hiina nõrkusteks on innovatsiooni ja tehnoloogia madal tase, tuntud kaubamärkide puudus ning piisava koguse maavarade ja energiakandjate puudumine, kuid tugevuseks kõrge likviidsus ehk vabade finantsvahendite olemasolu. Eeltoodu määratleb ka riigi rahvusvahelise majandusliku käitumise loogika.

Nii Hiina riiklikud investeerimisfondid kui eraettevõtted on muutunud üha aktiivsemateks ja agressiivsemateks investoriteks, seda ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hiina firmade investeeringud arenenud riikidesse, sh firmaostude kaudu, on pärast 2008. aastat suisa viiekordistunud. Mullu investeerisid Hiina firmad arenenud riikidesse ca 65 miljardit dollarit.

Maailmamajanduse „kõrgliigasse“ trügimine paneb Hiina partnerid ja konkurendid kahvlisse – ühest küljest nähakse sealsetes investeeringutes võimalusi oma majandust elavdada ja töökohti luua, teisalt kaasneb nendega terve rida tunnetuslikke või ka reaalseid ohte.

Hiina positsioon maailmas on muutunud ka lääneriikide endi tõttu. Käest ära läinud finantspoliitika, liigkõrge võlakoorem jms mängivad iseenesest likviidsele suurriigile trumbid kätte. Lääne konkurentsieelist õõnestab tugevalt seegi, et Hiina investeerimispoliitika erineb lääneriikide omast nagu öö ja päev. Hiinlaste suhtumine on ülipragmaatiline, mingeid „väärtustepõhiseid“ piiranguid ei tehta – läbipaistvus, korruptsioon, keskkonnaküsimused, inimõigused, töötingimused ei ole hiinlaste jaoks prioriteetsed.