28. august 2013 kell 3:15

Mõtleme raamist välja

Eesti teise kvartali hädine SKP kajastub tänaseks ka pankade selle ja tuleva aasta majandusprognoosides, mis on kõike muud kui roosilised. Kõik suuremad Eestis tegutsevad pangad on oma ennustusi vastselt tumedamaks tuuninud.

Kehvad majanduskasvu numbrid peaksid nii ettevõtjates kui ka majanduskeskkonda kujundavat riigis tekitama arusaamise, et kriisist eluga välja tulnud Eesti edasise edu võib tagada üksnes raamidest välja mõtlemine. Hoiakute tasemel tähendab see suuremat riskijulgust, igapäevase tegutsemise tasemel aga järjekindlat keskendumist suurema lisaväärtuse loomisele. Sest suurema lisandväärtuse eest saab küsida kõrgemat hinda, seega üldjuhul tähendavad väärtuslikumad tooted-teenused kallimaid tooteid ja teenuseid.

Analüütik Maris Lauri hiljaaegu sõnastatud klaaslagi ei ole mitte pelgalt hetkeseisu tabavalt iseloomustav kujund, vaid ka majandusprognoosidesse jõudnud troostitu tulevikuvaade. SEB tänavuseks aastaks pakutud 1,5, Swedbanki 1,9 ja Danske Banki 2 protsenti ei ole need SKP numbrid, mis silma lootusrikkalt särama paneks. Ennast teistega meelsasti võrdlevatele eestlaste le käib au pihta seegi, et Läti ja Leedu kasvuväljavaated on Eesti omadest üksjagu etemad: Lätile lubab SEB 3,5% ja Leedule 3,2% kasvu. Sest eks ole eestlased end lätlastest ja leedulastest ju ikka edukamaks pidanud.

Soome näitab eeskuju. Teispool lahte aga murravad soomlased pead, kuidas heaolumudeli juurde püsima jääda. Valitsuse valmidus otsida lahendusi avalike foorumite vormis ning soov kuulata ettevõtjate seisukohti on igati sümpaatne; samuti see, et ühe laua taha mahuvad nii koalitsioon kui ka opositsioon. Soomlaste aktiivsusest uue majandusmudeli leidmisel peaks eeskuju võtma ka Eesti. Tasapisi, aga kindlalt põhjanaabrite peades juurduv arusaamine, et tarvis on kivinenud arusaamadest lahtiütlemist ja raamidest väljapoole suunduvat mõtlemist, peaks kodunema ka meil. Ettevõtjate hulgas on seda tunda, riigi ja valitsuse poolelt kahjuks mitte. Kui keskkond muutub, peab paratamatult muutuma ka mõtlemine.

Ühtainsat Nokiat polegi. Üks, seni vahest alahinnatud võimalus majandus taas jõudsalt kasvama saada on tänastel arvamuskülgedel kajastust leidev spetsialiseerumise idee. Soomlaste spetsialiseerumise kogemus, millest Heido Vitsur lähemalt kirjutab, on õpetlik meilegi. Pikalt oma Nokiat otsinud Eesti võib Soome kogemusest õppida seda, et Nokia ei olegi ühekordne ja igavest kasvu tõotav leiutis, vaid midagi, mida tuleb aeg-ajalt muuta, järelikult ka uuesti n-ö leiutada, st olla paindlik turu  muutustega kohanedes. Väiksus annab siin kahtlemata eelise. „Sa kas spetsialiseerud ja tõused teisest liigast esiliigasse või langed kolmandasse, kus virelemisest väljapääsu tegelikult polegi,“ kirjutab Vitsur.  Säärasena sõnastatud tõdemuse kohalejõudmine võiks kaasa tuua kvalitatiivse hüppe Eesti majanduses. Konkreetsete lahenduste sündimine on siis veel vaid n-ö vormistamise küsimus.

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum