Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme lõpu kuritegelike nimede vahetamisele
Suur hulk lapsi jäänud ilma vanemate soovitud nimest, sest mõni täht on natuke teistmoodi kui meie nimedes tavapäraselt. Samal ajal võivad aga isegi paadunud kurikaelad südamerahus oma nime ära vahetada, et uue identiteedi varjus oma valgustkartvaid tegusid jätkata.
Äripäeva arvates tuleks välistada võimalus, et kriminaalkorras karistatud saavad oma nime vahetada, sest sageli kasutatakse nimevahetust eesmärgiga hõlbustada uute kuritegude toimepanemist. Taoline keeld oleks kooskõlas avalikkuse õiglustundega ning aitaks kaasa kuritegude ennetamisele.
Nagu tunnistab tänase lehe põhiloos Enel Pungas siseministeeriumist, ei tule isikute ebaausad kavatsused nimemuutmise menetluses välja. Loomulikult ei saa ette kinnitada, et nimevahetus on üheks kriminaalse tuleviku töövahendiks. Küll aga on otsustajatel võimalik välja selgitada, kui nimevahetuse põhjuseks on soov kriminaalsest minevikust võimalikult palju eemalduda. Piisab faktist, et uue nime taotleja on kuriteo või mitu toime pannud ja selle eest karistada saanud.
Siin ongi väga lihtne joon maha tõmmata. Kui inimene on kriminaalkorras karistatud, siis nime vahetada ei saa. See raskendab võimalust tulevikus kuritegusid toime panna, sest suur osa minevikku ei haihtu enam lihtsalt ühe allkirjaga. Kui aga inimese soov kriminaalse minevikuga lõpparve teha on tõsine, siis tuleb lihtsalt oma taak ära kanda ja oma nime all rohkem vaeva näha.
Jääb mulje, et kriminaalne minevik praegusel juhul isegi soosib nimemuutmist. Ühe petturi puhul näiteks ei takistanud seda ka ärikeeld, füüsilise isiku pankrot ja tema kasutatud petuskeemi avalikkuse ette toomine. Nii võikski ehk nimeseadusesse lisada veel ühe nimevahetuse põhjuse: „kriminaalsest minevikust vabanemiseks“. Kõlab absurdselt? Loomulikult, sest see läheb selgelt vastuollu ühiskonna õiglustundega.
Nimevahetuse keeld peaks ühtlasi hõlmama ka kriminaalkuriteo tõttu uurimise all olevaid inimesi. Kohtuveskite jahvatamise aeglust teades võib vabalt juhtuda, et uuritav kodanik X muutub vahepeal kodanikuks Y või Z ning skeemitab rahumeeli edasi. Selle vältimiseks tulekski nimekeelu joont veel edasi nihutada.
Kahtlemata on ettepaneku juures palju eelnevalt läbirääkimist vajavat, näiteks kas lubada siiski nimevahetust abiellumise puhul. Pole võimatu, et see toob osaliselt kaasa selliste abielude kasvu, kus mees soovib võtta naise perekonnanime. Aga need n-ö teised küsimused ei muuda põhimõtet. Igal juhul oleks nimevahetus praegusest märksa keerukam.
Üsna lihtsa nimevahetuse korra taga võib olla ka asjaolu, et politsei ja maksuamet selles probleemi ei näe. Nende andmebaasides jookseb inimese kriminaalne ajalugu kaasa isikukoodiga, mis jääb samaks. Hea seegi, sest muidu oleks olukord päris hull. Seadused peavad aga tuginema avalikkuse õigustatud ootustele, mitte (pool)kinnistele arhiividele.
Kui ettevõtjatel ja teistel kodanikel soovitakse enne tehingut võimaliku äripartneri tausta guugeldada või sotsiaalvõrgustikest taga otsida, siis abiks on see ikka. Tuleb aga aru anda, et just sellisest taustast vabanemiseks nime vahetataksegi. Kurikaelte nimevahetusele piduri panemine aitab märksa paremini kaasa kuritegude ennetamisele ja õig(l)uskorra tugevdamisele.
Autor: 1185-aripaev