27. september 2013 kell 4:32

Palgatõus majandust vedama

Järgmise aasta riigieelarve näeb ette riigisektori töötajate 5,1protsendise palgatõusu ja pensionitõusu, mis loodetavasti siirdub tarbimisse ja elavdab sellega majandust.

Äripäev leiab, et riigisektori palgatõus täidab oma eesmärgi juhul, kui see aitab suurendada palku ka erasektoris ning selle tulemusena paraneb Eesti inimese elatustase ja ostujõud tervikuna.

Mure efektiivsuse pärast. Kuid äsja Äriplaanil esinenud ettevõtjad olid mures selle pärast, et palkade tõusmise kiirus ei peaks ette jõudma tootlikkuse ja efektiivsuse suurenemisest. See mure on tõsiseltvõetav, sest võrreldes Euroopa keskmisega pole Eesti efektiivsusenäitajad kiita ning paranevad aeglaselt. Seetõttu  on küsitav, kas avalik sektor peaks asuma palgaveduri rolli, muretsedes oma konkurentsivõime pärast, sest suuremast avalikust sektorist riigisektorisse liikumise lainest rääkida pole põhjust. Samas pole viieprotsendine palgatõus avalikus sektoris nii suur, et oleks põhjust otseselt rääkida palgaralli vedamisest.

 Oleme Äripäevas olnud seda meelt, et mida rohkem jääb inimesele raha kätte jääb vabaks, oma äranägemise järgi kasutamiseks, seda parem. Seetõttu oleme pooldavalt suhtunud maksuvaba miinimumi suurendamise ideesse, mille kaitsjate hulgas on viimasel ajal silma paistnud pankur Indrek Neivelt. Seda ideed on varem pooldanud ka rahandusminister Jürgen Ligi, viimasel ajal on aga olnud selle vastu meetme kalliduse tõttu.

Tõepoolest, tekkiva eelarveaugu täitmiseks pakkus ka Neivelt välja teiste maksude tõusud ehk tee, mida mööda valitsus otsustas mitte minna. Maksutõusu ei poolda meiegi. Kuid samal ajal riigieelarve valmimise ja tutvustamisega leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku alampalga suurendamises. Praegu on alapalga saajaid veel küll umbes 15 000, mistõttu selle ärakaotamiseks ilmselt liiga vara, pikaajalises perspektiivis peaks aga alampalga mõiste kaduma.

Küll aga taunime avaliku sektori töövõtjate sotsiaaltoetuste suurenemist, nende kasv on kokku 3 118 046 eurot. Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused võtavad tuleva aasta eelarvest 28 322 332 eurot – kasv on 2 926 203 eurot. Need summad on suurenenud vaikselt, ilma et Ligi või Ansip oleks neid afišeerinud.

Maksutulude laekumiseEelarve üldise mahu suurenemise taustaks on tõsiasi, et enamik tuleva aasta prognoose on eriti konservatiivsed. Optimistina eristub erapankadest Eesti Pank oma 4protsendise kasvunumbriga, mida ilmselt siiski peagi allapoole korrigeeritakse. Majandusanalüütik Peeter Koppel märkis Äriplaanil, et oodataval kasvul peab olema kontekst, riigi ettepoole vaatav majanduspoliitika. Eesti praegust majanduspoliitikat pidas ta reaktiivseks, viidates, et puudub see suur narratiiv, mis peaks inimesi Eestis kinni hoidma.  

Riigieelarve tulude poole suurenemine on üles ehitatud eelkõige paremale maksulaekumisele. Prognoosi kohaselt laekub 2014. aastal riigieelarvesse maksulisi tulusid 5 457,5 mln eurot, mida on 6,8% rohkem kui aasta varem. Siin kahtlustame eelarve koostajaid liigses optimismis. Maksuametil on küll hulk plaane, millest osa on ettevõtjatel juba harja punaseks ajanud, aga nende toimivust ja headust mõõdame ikka alles tulemuse pealt.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum