• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aruandluse vähenemisest ei võida keegi 

    Euroopa Liidu initsiatiiv tagada halduskoormuse vähendamine ning aruandluse parem võrreldavus on tervitatav, kuid kokkuvõttes ei pruugi ettevõtja elu lihtsamaks minna, leiab audiitor Mati Nõmmiste.

    Umbes 99% Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted (kaks järgmisest kolmest kriteeriumist alla toodud piiri: käive 8 miljonit eurot, varade maht 4 miljonit eurot ja töötajate arv 50) ning seetõttu toob direktiiv kaasa raamatupidamisaruandluses esitatava informatsiooni olulise vähenemise praegusega võrreldes. Aruandlus piirdub kahe põhiaruandega, loobutud on  rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandest. Samuti väheneb raamatupidamise aastaaruande lisade arv kolme-neljani. Kui kasutatakse liikmesriigi õigusi keskmise ettevõtte lisade nõude rakendamiseks ka väikeettevõtjale, tuleb kaks-kolm lisa juurde. Praegu on lisasid keskmiselt 15.
    Pole õige käsitleda raamatupidamisarvestust ja aruannete koostamist ebavajaliku ja tüütu koormusena. Sellega toodetakse majanduse juhtimisel kasutatavat ja avalikkusele vajalikku informatsiooni, mida kasutab otsuste tegemisel nii riik, ettevõtja kui ka eraisik. Meile tundub sageli, et informatsiooni on otsuste tegemiseks liialt vähe, aga samas peame loomulikuks ise vähem aru anda. Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime ise teiste kohta kasutada.
    Väiksemahuline ning vähem ülevaatlik aruandlus ei pruugi kõigi infotarbijate vajadusi rahuldada ning võib tekkida vajadus küsida lisaks kohustuslikule aruandlusele täiendavat informatsiooni. Eelkõige võib see vajadus tekkida näiteks riigil, tagamaks statistika, maksude kogumise jm sääraste funktsioonide täitmine. Samuti laenuandjatel, et veenduda laenude tagasimakse võimes, ning kreeditoridel, et veenduda krediitmüügi puhul selle võimalikkuses ja krediidilimiitide suuruse määramisel.
    Direktiiv räägib vaid raamatupidamise seadusega kehtestavast aruandlusest ja selle piirangutest, kuid mitte muude seaduste (statistika jms) raames esitatavast aruandlusest. On tõenäoline, et nn koormus liigub lihtsalt teistesse valdkondadesse ja selle asemel, et esitada üks mahukam aruanne äriregistri elektroonse aruandluskeskkonna kaudu, peame esitama mitu vähem mahukat aruannet
    Liikmesriikide kolleegidelt on kuulda, et probleemi raamatupidamise aruandluse vähendamise osas püütakse mõnedes liikmesriikides lahendada teistes seadustes  nõutud aruandluse suurendamisega. Tõenäoliselt ei soovinud Eesti riik sellist teed minna, mistõttu pöörduski direktiivi asjus kohtu poole.
    Autor: Vilja Kiisler, Mati Nõmmiste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.