• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aruandluse vähenemisest ei võida keegi 

    Euroopa Liidu initsiatiiv tagada halduskoormuse vähendamine ning aruandluse parem võrreldavus on tervitatav, kuid kokkuvõttes ei pruugi ettevõtja elu lihtsamaks minna, leiab audiitor Mati Nõmmiste.

    Umbes 99% Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted (kaks järgmisest kolmest kriteeriumist alla toodud piiri: käive 8 miljonit eurot, varade maht 4 miljonit eurot ja töötajate arv 50) ning seetõttu toob direktiiv kaasa raamatupidamisaruandluses esitatava informatsiooni olulise vähenemise praegusega võrreldes. Aruandlus piirdub kahe põhiaruandega, loobutud on  rahavoogude ning omakapitali muutuste aruandest. Samuti väheneb raamatupidamise aastaaruande lisade arv kolme-neljani. Kui kasutatakse liikmesriigi õigusi keskmise ettevõtte lisade nõude rakendamiseks ka väikeettevõtjale, tuleb kaks-kolm lisa juurde. Praegu on lisasid keskmiselt 15.
    Pole õige käsitleda raamatupidamisarvestust ja aruannete koostamist ebavajaliku ja tüütu koormusena. Sellega toodetakse majanduse juhtimisel kasutatavat ja avalikkusele vajalikku informatsiooni, mida kasutab otsuste tegemisel nii riik, ettevõtja kui ka eraisik. Meile tundub sageli, et informatsiooni on otsuste tegemiseks liialt vähe, aga samas peame loomulikuks ise vähem aru anda. Peame olema valmis ise esitama nii palju informatsiooni, kui soovime ise teiste kohta kasutada.
    Väiksemahuline ning vähem ülevaatlik aruandlus ei pruugi kõigi infotarbijate vajadusi rahuldada ning võib tekkida vajadus küsida lisaks kohustuslikule aruandlusele täiendavat informatsiooni. Eelkõige võib see vajadus tekkida näiteks riigil, tagamaks statistika, maksude kogumise jm sääraste funktsioonide täitmine. Samuti laenuandjatel, et veenduda laenude tagasimakse võimes, ning kreeditoridel, et veenduda krediitmüügi puhul selle võimalikkuses ja krediidilimiitide suuruse määramisel.
    Direktiiv räägib vaid raamatupidamise seadusega kehtestavast aruandlusest ja selle piirangutest, kuid mitte muude seaduste (statistika jms) raames esitatavast aruandlusest. On tõenäoline, et nn koormus liigub lihtsalt teistesse valdkondadesse ja selle asemel, et esitada üks mahukam aruanne äriregistri elektroonse aruandluskeskkonna kaudu, peame esitama mitu vähem mahukat aruannet
    Liikmesriikide kolleegidelt on kuulda, et probleemi raamatupidamise aruandluse vähendamise osas püütakse mõnedes liikmesriikides lahendada teistes seadustes  nõutud aruandluse suurendamisega. Tõenäoliselt ei soovinud Eesti riik sellist teed minna, mistõttu pöörduski direktiivi asjus kohtu poole.
    Autor: Vilja Kiisler, Mati Nõmmiste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.