Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlaste vara toodab liiga vähe
SEB Balti kodumajapidamiste ülevaates jäi kõlama, et Eesti (ja Läti) kodumajapidamistel on esmakordselt finantsvarasid enam kui finantskohustusi. Kuid me teenime varadelt vähem kui laenu- ja liisingukohustuste täitmiseks maksame, st suuremast varast on vähe kasu, leiab börsiuudiste toimetaja Romet Kreek.
Lemmikfinantsvara on arvelduskontod. Seal seisab kodumajapidamistel 2,942 miljardit eurot. Mõned pangad ei maksa üldse arvelduskontode intressi, mõned maksavad veidi rohkem, kuid 0,01% aastas peaks olema realistlik tootlus. See raha teenib siis 0,29 mln eurot aastas. Populaarselt järgmisel kohal on tähtajalised hoiused. Seal on 1,906 miljardit eurot. Eesti Panga värskeim statistika ütleb, et tähtajaliste hoiuste keskmine värskeim intressimäär on 0,88%. See raha teenib aastas vähem kui 17 miljonit eurot.
Järgmisel kohal on II pensionisamba fondid. Seal oli II kvartali andmetel 1,586 miljardit eurot. Värskeima seisuga oli juba 1,715 miljardit eurot. Populaarseimad on kuni 50% aktsiate osakaaluga fondid, kus on 1,196 miljardit eurot. Selliste fondide viimane aastane tootlus oli 3,4-6,6%, keskmiselt 5,26%. Järgnesid kuni 25% aktsiate osakaaluga fondid (240 mln eurot), mille keskmine tootlus oli 3,03%. Siis tulid konservatiivsed fondid 165 mln euroga, mille tootlus oli 0,96%. Agressiivsetes fondides oli 114 mln eurot, tootlusega 7,42%. Kokku teenivad need fondid II kvartali lõpu 1,586 miljardi euroselt aastas umbes 74 miljonit eurot. Ja siis tuleb III pensionisammas. Milline on kindlustustoodete tootlus, ei ole teada. Oletame, et kindlustus toodeti sama, nagu värskeimatel andmetel fondides (6,95%) 288 miljonilt eurolt seega teenitakse III sambast 20 miljonit eurot.
Nende varadega on kaetud 89% eestlaste arvestatud 7,513 miljardi eurosest finantsvarast. 6,7 miljarilt eurolt teenime umbes suurusjärgus 111 miljonit eurot ehk 1,66% tootlust. Vähevõitu!
Finantskohustusi oli 7,234 miljardit eurot. 5,841 miljardi eluasemelaenude keskmine viimane intressimäär oli 2,53%, seega umbes aastane kulu 148 miljonit eurot. Tarbimislaene oli 593 miljonit eurot, nende aastane kulu oli 16,05% intressimäära juures 95 miljonit eurot. Need kaks laenukategooriat katavad 89% meie krediidiasutuste ees olevatest kohustustest.
6,434 miljardi euro võetud kohustuse peale kulub aastas 243 miljonit eurot. See teeb negatiivseks tootluseks 3,78%. Ja samas tunneme rõõmu 6,7 miljardi euro säästmisest saadavast 111 miljonist eurost, mille tootlus on 1,66%.
Peaks mõtlema, kuidas varade tootlust suurendada. Finantsvarad on ühtedel kodumajapidamistel ja kohustused on teistel, mistõttu loogika, realiseerime säästud ja maksame kohustused ära, ei toimi. Laenuvabadel pensionäridel on elu jooksul kogunenud säästud. Noorematel peredel on aga vähe sääste, kuid suured eluasemelaenud.
Ühe suurpanga töötajate sõnul valivad eestlased fonde 12 kuu tootluse alusel. Sestap on popid tervishoiuga seotud fondid, kuid vaatame laiemalt. Aasta on maailma börsidel olnud europõhiselt hea. Siiski ei ole see ei konkreetsete turgude soovitus ning ajaloolised tootlused on minevik – kes on seal olnud, on seda saanud ja need ei pruugi korduda. Soome aktsiaturg on tootnud 12 kuuga 32,9%, Eesti 25%, Jaapan 24,7%, Saksamaa 24,6%, Rootsi 21,7%, Leedu 19,8% ja USA 16,5%. Eestlastel on ka välisaktsiaid ja välisfondide osakuid, kuid selles osas puudub pilt, kus ja kui palju.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.