Hinnatõus võib hakata kiirenema

Oktoobrikuu 1,5% kasv tuleb aga võrdlusse seada ka eelmise oktoobri 4,1% kasvuga, mis oli eelnevatest ja järgnevatest kuudest tugevam. Nii võib ka möödunud kuu tagasihoidlik hinnatõus olla erandlik ja novembri hinnatõus võib mõnevõrra kiireneda.

Hinnatõusu kiirenemise põhjused on seekord eelkõige seotud kodumaise nõudlusega. Kuigi majapidamiste tarbimistase on kaugelt maas buumiaegsest tasemest, on inimeste kindlustunne selgel tõusutrendil ning paratamatult jõuab see lõpuks ka ostudeni. Üksnes väga terav konkurents jaekaubanduses on põhjus, miks nõudluse kasv pole toonud kaasa hinnatõusu kiirenemist. Novembris-detsembris toimuvale mõningasele hinnatõusu kiirenemisele järgneb jaanuaris küllaltki järsk vähenemine, kuna võrdlusest kukub välja elektrienergia kallinemine. Kaugemale vaadates võiks arvata, et palgatõusu kiirenemine hakkab ka hindu tõstma nii kulude kui ka nõudluse poole pealt. Tõenäolisem on, et see surve ilmneb esialgu teenuste sektoris, sest jaekaubanduses on konkurentsisurve väga tugev ning paistab, et ükski olulisem kaubanduskett pole veel veel valmis järgi andma turuosa nimel peetavas võitluses.

Kui Euroopa ja laiemalt maailma majandusolud tasapisi paranevad – ja selline paistab konsensus olevat – siis peaksid tasapisi hakkama tugevnema ka välised hinnasurved ning see tähendaks ka hinnatõusu kiirenemist Eestis. Ja nagu ikka, tuleks surve energia- ja toidukaupade hindade kaudu. Tõenäolisem on, et neid väliseid surveid hakkame tajuma järgmise aasta kevadel, võib-olla aga alles suvel. Kindlasti on nad esialgu nõrgukesed.

Tõenäoliselt jääb selle aasta keskmine tarbijahindade kasv pisut alla 3%, kuid tuleval aastal võib hinnatõus olla nii 1,5% kui ka 2,5% kandis – tulemus oleneb eelkõige välistest teguritest. Palgasurve muutub hindadele tugevamaks järgmise aasta II pooles ning tööturu pingete kasv koos palgakasvu kiirenemisega viib hinnatõusu seejärel juba taas rohkem 3% poole ja sellest ülegi.