• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kustutame Kreeka miljonid eelarvest

    Euroopa võlakriisi lahendamisel sekkus Euroopa Keskpank (EKP) otseselt võlakirjaturule, kui omandati sadade miljonite eurode mahus turgude surve alla sattunud euroala riikide võlakirju. Aasta tagasi tegi ELi rahandusministrite nõukogu ettepaneku jagada kõrge riskiga, kuid samas ka kõrge tootlusega võlakirjadega teenitud kasumit Kreekaga, kirjutab riigikogu liige, reformierakondlane Aivar Sõerd oma blogis.

    See otsus oli mõnevõrra üllatav. Arvestades EKP konservatiivset hoiakut, oleks võinud eeldada, et kasum pannakse eraldi reservi, millest katta probleemsetesse võlakirjadesse tehtud investeeringuga seotud võimalikke tulevikuriske. Otsustati aga võlakirjadelt saadud tulu Kreekale tagastada.
    Kuna EKP ise ei saa liikmesriigile rahaeraldist teha, siis pidi kohalik keskpank teenitud kasumi kandma riigieelarvesse, kust see läheks edasi Kreekale. Kavandatud skeem aga ei realiseerunud, sest Eesti Pank ei lisanud Kreeka võlakirjadelt saadud tulu kasumieraldisele.
    Järgmise aasta riigieelarve kavas on aga endiselt kirjas kuluartikkel, mis näeb ette 5,1 miljoni euro suunamise Kreekale. Järelikult tuleb see kulu sooritada muude riigieelarve tulude arvel. See aga oleks väga kummaline, kui teha Kreekale riigieelarvest rahaeraldis, mis oleks just nagu saadud tulu tagastamine, samas kui tulu ise pole eelarvesse laekunud.
    Õige oleks nimetatud kulu eelarvest välja võtta ja peatada selle täitmine vähemalt seniks, kuni selgub, kas asjade käik on olnud nii, nagu rahandusministrite nõukogu koos EKPga kavandas.
    Autor: Peep Talimaa, Aivar Sõerd
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.