Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autode maksustamise korda pole vaja muuta, vaid rakendada

    Kaubanduskoda ei pea võimalikuks nende tulu- ja käibemaksuseaduse kavandatavate muudatuste toetamist, mis puudutavad ettevõte kasutuses olevate sõiduautode maksustamispõhimõtete muutmist, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

    Kõige rohkem teeb muret see, et uuendatud eelnõud ei lahenda neid probleeme, mille tarbeks seadusemuudatust soovitakse ellu viia. Praegu on seaduses mitmeid lahendusi,  mis aitavad efektiivselt maksupettustega tegeleda. On arusaamatu, miks neid ei ole siiani rakendatud.
    Juba kehtiv käibemaksuseadus ei luba sisendkäibemaksuna arvesse võtta selliste kaupade või teenustega seotud käibemaksu, millel puudub otsene seos käibe tekkimisega ehk lihtsamalt öeldes: et saaks kasutada mahaarvamise õigust, peab ka auto olema reaalselt ettevõtluse jaoks kasutuses. Seda, kas see nii ka on, saaks maksuhaldur üsna hõlpsasti ettevõtjate käest küsida, kui maksudeklaratsioonidest nähtub, et ettevõtlust ei toimu, töötajaid ei ole, kuid arvel on arvukalt kalleid autosid, nagu väidetud.
    Ümbrikupalkadega võitluses on sellised teavitused positiivset tulemust toonud ning võiks proovida ka siin. Kui on tuvastatud probleem, siis tuleb esmalt otsida rohtu kehtivast seadusest, mitte aga asuda koostama uut.
    Kui tõesti leitakse, et kehtiv seadus kuidagi ei tööta, tuleks esmalt välja selgitada, kui palju on Eestis ettevõtteid, kus kasutatakse sõiduautosid isiklikuks tarbeks ning kus arvatakse autodega seotud kuludelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaksu. Samuti on vaja analüüsida, millises valdkonnas need ettevõtted tegutsevad, milline on nende käive, kaua nad on tegutsenud, palju on ettevõttes töötajaid jne. Alles seejärel saaks vaadata täpsemalt, kuidas ja milliseid meetmeid oleks vajalik rakendada.
    Lahendusi ei saa siin olla vaid üks. Kindlasti peaks senisest põhjalikumalt analüüsima iga võimaliku lahenduse mõju tegutsevatele ettevõtetele kui ka laiemalt ettevõtluskeskkonnale. Mis tahes maksumuudatused ei saa täna tekkida lihtsalt uitmõtetest ja saada tegelikkuseks ilma põhjalike aruteludeta. Kui vaja, tuleks sinna kaasata ka majanduseksperte ja praktikuid, mängida avatud kaartidega algusest peale ning rakendada kõige paremat teadmist, mis olemas on.
    Äärmiselt küsitav on ka praegune ettepanek riigilt kehtestada sisuliselt piirmäär, mis hinnaulatuses ettevõte võib auto soetada ehk millisest hinnatasemest alates muutuks maksustamine veelgi ebasoodsamaks. Ei ole võimalik nõustuda ettepanekuga, mille kohaselt hakkaks seadusandja sisuliselt ette ütlema, millist töövahendit on ettevõtjal mõistlik kasutada ja millist mitte. Nii võib jõuda lõpuks ka arvutite ja telefonide või mistahes muude töövahendite või teenuste osas hinna määramiseni. See peab jääma ikka iga ettevõtja otsustada, milliseid või kui kalleid töövahendeid ta saab ja soovib kasutada.
    Riik on teinud arvutused, justkui suurendaks 64 euro suuruse hüvitise maksmise võimaluse kaotamine isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimiseks riigikassa tulusid. Arvutused tõendavad samas ohtu, et riigieelarvele mõjuks see hoopis vastupidi. Näiteid, kuidas soovitud maksulaekumiste kasvu asemel tuli langus, ei pea kaugelt otsima – kui 2009 tõsteti sõiduauto erisoodustuse hinda, loodeti samuti arvestatavat lisa (24 mln eurot). Juhtus aga see, et ettevõtjad loobusid autodest või hakkasid päevikuid pidama ning maksulaekumistele lisa ei tulnudki.
    Eelnõus öeldakse, et see summa on aastas umbes 2 mln eurot, millelt ettevõtjad maksavad riigile erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu täiendavalt 1,3 mln eurot. Kui 64eurone piirmäär kaotada, siis ei laeku enam tõenäoliselt riigieelarvesse 1,3 mln eurot. Seega oleks kavandatava muudatuse mõju eelnõu koostajate optimistliku prognoosi kohaselt 2,7 mln eurot aastas. Kui eeldada, et 90% ettevõtjatest jätkab tulevikus hüvitise maksmist, kuid nüüd juba sõidupäeviku alusel, suurendaks muudatus ühelt poolt riigieelarvet 800 000 euro ulatuses, kuid teiselt poolt väheneksid tulud 1,3 mln euro võrra. Seega oleks selle stsenaariumi (kavandatud 50% asemel asendab hüvitise palgaga ainult 10% ettevõtetest)   korral muudatuse mõju riigieelarvele -0,5 mln eurot aastas.
    Kaubanduskoja hinnangul on mitmed aspektid tänases eelnõus jäetud analüüsimata ning valikulised võrdlused teiste riikide praktikatega ei veena sugugi. See, kui kuskil mujal on autosid rohkem või vähem ei tähenda, et peame kohe hakkama töötama välja uusi meetmeid selleks, et saada teistega sarnaseks. Mitmed riigid, kus autode maksustamisega seotud muudatusi on läbi viidud on hiljem muuhulgas pidanud tõdema, et eelarve sisukohast on sellised muudatused olnud negatiivse mõjuga.
    Tänast seadust ei ole vaja muuta, vaid tagada hoopis selle rakendamine, sest  juba praegu peab sõiduauto olema seotud käibe tekkimisega, et sellega seotud kulu saaks sisendkäibemaksuna arvesse võtta. Kui seadus ei tööta, tuleb esmalt endale otsa vaadata ja küsida, miks see ei tööta. Kas on probleem ehk hoopis võimekuses ja tahtes seda rakendada nii, nagu on olnud kunagi seadusandja eesmärk?
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.