• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: tõmbame ametnike armee koomale

    Maksu- ja tolliamet on viimase pooleteise aasta jooksul koondanud 245 töötajat ehk 14 protsenti ameti koosseisust. Ühes kommentaaris soovitatakse seepeale näiteks maksuameti juht Marek Helm kõikide ministeeriumide peale lahti lasta. Hirmutaks maksumaksja raha eest vegeteerivad ametnikud tööle ja saaks riigile suure kokkuhoiu!

    Kas selleks just Helmi igale poole on vaja, aga Äripäeva hinnangul võiksid kõik teised ametid ja ministeeriumid maksuameti eeskuju kindlasti järgida. Omalt poolt teeme ettepaneku valitsussektori sisemiste ressursside efektiivsemaks kasutamiseks arvestada järgmise kahe aasta riigieelarves ametnikkonna palga- ja personalikulude nulltõusuga.
    Just palga ja efektiivsuse sidumine peaks andma kõige parema stiimuli ja võrdlusmomendi. Praegu on valitsussektori puhul tavaks ühtlane 5-6protsendine palgatõus aastas. Selle saavutamiseks efektiivsust kasvatades tuleks piltlikult öeldes vähendada ametnike hulka kahe aasta jooksul kümnendiku võrra. Selline olgugi eesmärk.
    Küsimus ei ole ju inimeste koondamises. Oluline on efektiivsuse tõus, millest armastatakse väga palju rääkida ettevõtluse puhul, kuid avalikus sektoris on see teema pigem tabu. Ametniku palga ja efektiivsuse vahel seose leidmiseks jääb enamasti väheks ükskõik kui kõrgest matemaatikast. Nüüd on maksuamet Helmi eestvedamisel ilmekalt näidanud, et töökorralduse ja juhtimise läbimõeldud muutmisega ning ühetaoliste tegevuste koondamisega kompetentsikeskustesse üle Eesti on seda efektiivsust vähemasti võimalik keskeltläbi seitsmendiku võrra tõsta. Ning jääjate palka ja motivatsiooni samuti, sest see oli samuti üks koondamiste eesmärk.
    Mõistagi ei saa maksuameti mudelit rakendada igas riigiorganis. See, mis sobib paari tuhande töötajaga organisatsioonile, ei pruugi sobida paarikümne töötaja puhul. Seetõttu peaks ametnike armee kokkutõmbamist hindama ja arvestama iga üksiku ministeeriumi, tema valdusala ja allasutuste mõõtmes. Selle täpsem korraldamine on siis juba ministri, kantsleri ja teiste juhtide otsustada.
    Küsimus on selles, kust kokku hoida. Otsustajad ise teavad samuti väga hästi, et valitsussektoris on praegu palju dubleerivaid tegevusi, mida saab ühendada. On kindlasti selliseidki tegevusi, millega ametnikud ei peaks üldsegi tegelema. On lihtsalt kas ajalooliselt jäänud või ise võetud ülesandeid, mida tihtipeale puhtalt inertsist täidetakse, nende kasuteguri üle pikemalt juurdlemata. Paljude asjadega saaks erasektor paremini hakkama, kui neilt teenust sisse osta. Kõigepealt tasubki sellised asjad välja raalida ning nende riiklikust täitmisest loobumine ei ole kindlasti raske.
    Samuti on vaja selge kriips peale tõmmata kõigile pikka aega täitmata töökohtadele, kui neid peaks riigiametites ja ministeeriumides veel olema. Eeskätt hoitakse „surnud hingi“ ju selleks nimekirjas, et nende arvelt saab palgafondi kasvatada ning luust ja lihast töötajatele näiteks lisatasusid maksta. Kui aga pikalt on niisama hakkama saadud ehk efektiivsuse tõus on juba saavutatud, siis pole enam põhjust ka palgarahadega peitust mängida.
    Hiljuti tundsime uhkust OECD korraldatava PISA testi tulemuste üle, kus Eesti 15aastased kooliõpilased olid esimeste hulgas. Samas leiab Eesti eesotsast ka sellisel graafikul, kus OECD võrdleb valitsussektori töötajate osakaalu tööealisest elanikkonnast. Ning see enam kindlasti rõõmustama ei pane. Ametnikke on meil selgelt liiga palju. Tihti põhjendatakse, et Eesti on väike riik ja väikest riiki ongi kallim pidada. Aga see ei saa olla nii kallis. Eriti sellise e-eesrindliku riigi puhul nagu meie oma.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.