Arvamused
23. detsember 2013 kell 5:38

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõpule jõuab rahutu aasta

Peagi lõppev aasta tõi Eestis kaasa hulga kirkaid hetki, ettevõtluse jaoks tähelepanuväärsematest oli juttu reedel ilmunud Äripäeva jõululehes. Osalt on tegu üksikjuhtumitega, osalt on need seotud suuremate ühiskonnas valitsenud suundumusega. Trendidest paistab esimesena kindlasti välja teravnenud pinge ettevõtjate ja riigi suhetes.

Muutmisplaanidega keerati vint üle. Varasem ettevõtjate ja riigivõimu suhtlemine on olnud üsna rahumeelne. Kui aeg-ajalt ka rohkem vaieldi, siis valdavalt pigem üksikute lokaalsete kaevikulahingute vormis. Tuleva aasta riigieelarve arutelu käigus rutakalt esitatud eelnõud sõiduautode maksumuudatuste ning üle 1000euroste maksete deklareerimiskohustuse kohta muutsid aga pilti põhjalikult. Ettevõtjad ja nende organisatsioonid läksid totaalsele tormijooksule. Isegi kui mitte muu, siis seadusemuudatuste esitamise viis ning koostöö puudumine nende ettevalmistamisel sundis ikkagi protestima. Vint on üle keeratud ja ettevõtjate pahameel põhjalik.

Kriitikatuld anti ka külgedelt. Kriitikat valitsejate (varasemate) otsuste suhtes kostis ka erinevatelt riiklikelt institutsioonidelt. Riigikontrolör tõdes, et kujutluspilt riigist, mida ehk tahaksime pidada, ja riik, mida me tegelikult suudame pidada, ei kattu. Riigikohus tunnistas kehtetuks õiguskantsleri vaidlustatud apteekide asutamispiirangud. President jättis eelnimetatud 1000euroste arvete seaduse välja kuulutamata. Ettepanekutest võimalike muudatuste kohta jääb tänavusest meelde eeskätt Erkki Raasukese juhitud töögrupi soovitus luua riigifirmade haldamiseks nn riigi superfirma.

Kapitalistil on rahvus, eriti kodumaisel. Mitu välisfirmat lahkus või on lahkumas, näiteks Scandic Hotels või Skanska, ning välismaiste kapitaliinvesteeringute bilanss kisub miinusesse. Üksikud erandid, näiteks lootsifirma PKL müük Soome puksiirifirmale Alfons Håkans, ainult kinnitavad seda reeglit. Reeglit, mis teiselt poolt näitab Eesti ettevõtjate poolset firmade tagasiostmist. Enim tähelepanu leidnud ostuks on Eesti Meedia väljaost Norra meediakontsernilt Schibsted. Seega Eesti kapitalistidel on piisavalt raha ja/või tahtmist välismaalaste asemele asuda. Rahvusliku kapitalismi tõusu aastaks võib tänavust nimetada kindlasti.

Valimiseelne pillerkaar. Oktoobris peetud kohalike valimiste eel ettevõtlusteemad väga palju pilti ei pääsenud. Peamine valimismöll käis mõistagi Tallinnas ja siin kasti käiku nii droonid, flashmobid kui penoplastist hiidkujud. Just viimane sümboliseeribki seekordsetel valimistel üle igasuguse piiri ja mõõdutunde läinud avaliku raha kasutamist valmiskampaanias. Koos organiseerunud vabakondade osalemisega valimistel. Suurt valimisvõitu nad küll nautida ei saanud, kuid andsid siiski märku alternatiivist suurtele erakondadele.

Ooteseisund. Ühelt poolt saavutas Eesti ettevõtete kvartaalne kogukasum tänavu rekordilise tulemuse. Teisalt räägiti üha häälekamalt ähvardavast ja isegi hukatuslikust palgasurvest, mida ei toeta samas mõõdus efektiivsuse kasv. Raha justkui on, aga rahutustrendi kõrval paistab silma ka ootustrend. Pangad tõdevad, et investeeringuid tehakse vähe ja ettevaatlikult, ehkki üsna odav laenuraha on ootel. Ootus ja lootus valitseb Euroopagi kontekstis, kus pingutused euro stabiliseerimiseks on kindlama keskkonna loonud ning aasta lõpuks on ilmet võtnud pangandusliit; Saksamaa on andnud tugeva mandaadi Angela Merkelile; meie peamisel välisturul Soomes on käivitunud struktuurireformid. Ootel on majanduskasv tervikuna, mille prognoose tänavuse aasta jooksul mitu korda allapoole kohendati. Pilgud on juba suunatud järgmisse aastasse.

Autor: 1185-aripaev

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.