Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi julmad naljad

    Võimalik, et rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemine maksutõusude planeerimise kohta on peen iroonia, varjamaks jämedat juhtimisviga, kirjutab VKG juht Priit Rohumaa.

    Uudised muutusid õudusttekitavaks hetkel, kui eetrisse tuli rahandusminister Jürgen Ligi, kes ütles, et riigikohtu otsus möödunud aasta äkilise keskkonnatasude tõusu õigustühiseks tunnistamise kohta tähendab seda, et edaspidi ei saa riik maksutõuse pikaajaliselt ette planeerida. Midagi sellist ei oskaks ühelt tsiviliseeritud riigi ametikandjalt oodata, eriti õhtustes uudistes. Usun, et kõik teleri ees olnud ettevõtjad tundsid umbes nii, et saabunuks jõuluvana asemel suur karvane koletis.
    Võin siinkohal paljude Eesti suurettevõtete nimel täie kindlusega öelda, et maksukeskkonna stabiilsus on kõige olulisem asi üleüldse, millega mängimine kõigutab meie tulevikuväljavaateid kõige enam. Majanduskeskkonna konjunktuur muutub tervikuna, muutuvad sisendhinnad, on tehnoloogiariske, on finantsriske – need on karid, mille vahel peavad kõik ettevõtted paratamatult seilama, see käib asja juurde. Kuid ootamatud maksutõusud, näiteks eelmise aasta ootamatu keskkonnatasude tõus, on võrreldavad torpeedoga allveelaevalt – see tabab ootamatult, mõjub laastavalt. Otsustajad peaks arusaama, et sellised maksutorpeedod ei taba mitte „kurje kapitaliste“, laevakapteneid. Maksutorpeedode tagajärjel kannatab kogu riigi majandus, muu hulgas kaovad töökohad.  Jätkusuutliku majandusearengu aluseks on maksubaasi stabiilsus. Iseäranis suured ettevõtted peavad tegevust kavandama ja investeeringuid tegema vähemalt paarikümne aasta perspektiivis.
    Võimalik, et Ligi väljaütlemine oli peen iroonia, varjamaks oma eelmise aasta jämedat juhtimisviga. Selles paneb mind kahtlema Ligi samas uudislõigus kõlanud väide, et riigikohtu otsusest tulenevalt ei saa teha enam rahva tervise huvides pikaajalisi maksuotsuseid.
    Kuna see järeldus on minu meelest selgelt vale, siis see oleks vist liiga julm nali ministrilt? Samas, irooniale viitab see, et Ligi väidetu ei järeldu riigikohtu otsusest mitte sugugi. Riigikohtu otsus ütles, et ootamatult ja ebaproportsionaalselt ei saa teha maksutõuse, mis mõjutavad majanduskeskkonna konjunktuuri fundamentaalselt ning mis on tehtud vaid fiskaalsetel, mitte sisulistel kaalutlustel.
    Meenutagem, et 2009. aasta novembris võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestati maavara ja vee erikasutusõiguse tasumäärad aastateks 2010-2015. Selle järgi pidid tasumäärad tõusma igal aastal umbes viis protsenti. See oli kriisiaja otsus, mis lõi paljusid sektoreid raskelt, aga solidaarsuse aspektis oli tegemist otsusega, mida tuli, hambad risti, üle elada.
    Mullu oktoobris jõustati aga uus määrus, mis tõstis keskkonnatasusid järgmisel kolmel aastal 20 protsendi kaupa. Kuu aega hiljem pöördusid mäetööstuse ettevõtete liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, turbaliit ja keemiatööstuse liit oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole. Õiguskantsler pöörduski riigikohtu poole, argumenteerides, et „riigil on põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega“.
    Seega, õiguskantsler ei vaidlustanud tasude tõusu kui sellist, vaid seda, et maksumuudatus oli juba tehtud pika aja peale ette, millega ettevõtted oma äriplaanides arvestasid, kuid siis muudeti reegleid käigu pealt. Nii õiguskantsler kui riigikohus mõistsid, et kulude ja investeeringute planeerimisel ning pikaajaliste lepingute sõlmimisel, sh pankadega läbirääkimistel, lähtusid ettevõtted teatud lubadusest.
    Kuna ma ei ole esialgu siiski päris kindel, kas Jürgen Ligi esines peene irooniaga või mõtles ta  päriselt nii, et riigikohus soovitas hakata Eesti eelarvepoliitikat tegema, nii nagu seda ükski mõistlik riik seni teinud ei ole, siis ma sooviksin rahandusministrile lihtsalt häid pühi ja ilusat aastavahetust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.