Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi julmad naljad

    Võimalik, et rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemine maksutõusude planeerimise kohta on peen iroonia, varjamaks jämedat juhtimisviga, kirjutab VKG juht Priit Rohumaa.

    Uudised muutusid õudusttekitavaks hetkel, kui eetrisse tuli rahandusminister Jürgen Ligi, kes ütles, et riigikohtu otsus möödunud aasta äkilise keskkonnatasude tõusu õigustühiseks tunnistamise kohta tähendab seda, et edaspidi ei saa riik maksutõuse pikaajaliselt ette planeerida. Midagi sellist ei oskaks ühelt tsiviliseeritud riigi ametikandjalt oodata, eriti õhtustes uudistes. Usun, et kõik teleri ees olnud ettevõtjad tundsid umbes nii, et saabunuks jõuluvana asemel suur karvane koletis.
    Võin siinkohal paljude Eesti suurettevõtete nimel täie kindlusega öelda, et maksukeskkonna stabiilsus on kõige olulisem asi üleüldse, millega mängimine kõigutab meie tulevikuväljavaateid kõige enam. Majanduskeskkonna konjunktuur muutub tervikuna, muutuvad sisendhinnad, on tehnoloogiariske, on finantsriske – need on karid, mille vahel peavad kõik ettevõtted paratamatult seilama, see käib asja juurde. Kuid ootamatud maksutõusud, näiteks eelmise aasta ootamatu keskkonnatasude tõus, on võrreldavad torpeedoga allveelaevalt – see tabab ootamatult, mõjub laastavalt. Otsustajad peaks arusaama, et sellised maksutorpeedod ei taba mitte „kurje kapitaliste“, laevakapteneid. Maksutorpeedode tagajärjel kannatab kogu riigi majandus, muu hulgas kaovad töökohad.  Jätkusuutliku majandusearengu aluseks on maksubaasi stabiilsus. Iseäranis suured ettevõtted peavad tegevust kavandama ja investeeringuid tegema vähemalt paarikümne aasta perspektiivis.
    Võimalik, et Ligi väljaütlemine oli peen iroonia, varjamaks oma eelmise aasta jämedat juhtimisviga. Selles paneb mind kahtlema Ligi samas uudislõigus kõlanud väide, et riigikohtu otsusest tulenevalt ei saa teha enam rahva tervise huvides pikaajalisi maksuotsuseid.
    Kuna see järeldus on minu meelest selgelt vale, siis see oleks vist liiga julm nali ministrilt? Samas, irooniale viitab see, et Ligi väidetu ei järeldu riigikohtu otsusest mitte sugugi. Riigikohtu otsus ütles, et ootamatult ja ebaproportsionaalselt ei saa teha maksutõuse, mis mõjutavad majanduskeskkonna konjunktuuri fundamentaalselt ning mis on tehtud vaid fiskaalsetel, mitte sisulistel kaalutlustel.
    Meenutagem, et 2009. aasta novembris võttis valitsus vastu määruse, millega kehtestati maavara ja vee erikasutusõiguse tasumäärad aastateks 2010-2015. Selle järgi pidid tasumäärad tõusma igal aastal umbes viis protsenti. See oli kriisiaja otsus, mis lõi paljusid sektoreid raskelt, aga solidaarsuse aspektis oli tegemist otsusega, mida tuli, hambad risti, üle elada.
    Mullu oktoobris jõustati aga uus määrus, mis tõstis keskkonnatasusid järgmisel kolmel aastal 20 protsendi kaupa. Kuu aega hiljem pöördusid mäetööstuse ettevõtete liit, ehitusmaterjalide tootjate liit, turbaliit ja keemiatööstuse liit oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole. Õiguskantsler pöörduski riigikohtu poole, argumenteerides, et „riigil on põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega“.
    Seega, õiguskantsler ei vaidlustanud tasude tõusu kui sellist, vaid seda, et maksumuudatus oli juba tehtud pika aja peale ette, millega ettevõtted oma äriplaanides arvestasid, kuid siis muudeti reegleid käigu pealt. Nii õiguskantsler kui riigikohus mõistsid, et kulude ja investeeringute planeerimisel ning pikaajaliste lepingute sõlmimisel, sh pankadega läbirääkimistel, lähtusid ettevõtted teatud lubadusest.
    Kuna ma ei ole esialgu siiski päris kindel, kas Jürgen Ligi esines peene irooniaga või mõtles ta  päriselt nii, et riigikohus soovitas hakata Eesti eelarvepoliitikat tegema, nii nagu seda ükski mõistlik riik seni teinud ei ole, siis ma sooviksin rahandusministrile lihtsalt häid pühi ja ilusat aastavahetust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Kohtutäiturid: seadus delegeerib meile ebaõiglaseid kohustusi
Kohtutäiturid ei ürita ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju maksumaksja kaela lükata, lihtsalt seadus on praegusel kujul täiturite suhtes lausa ebaõiglane, kirjutab kohtutäiturite koja kantsler Helen Rives Äripäevale saadetud vastulauses.
Kohtutäiturid ei ürita ebaausa kohtutäituri tekitatud kahju maksumaksja kaela lükata, lihtsalt seadus on praegusel kujul täiturite suhtes lausa ebaõiglane, kirjutab kohtutäiturite koja kantsler Helen Rives Äripäevale saadetud vastulauses.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

Rail Balticu ja neljarajaliste maanteede jaoks on vaja massiliselt uusi karjääre
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.