Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Rass: 0,5×0,5=0,25

    Mõni aeg tagasi tõusid tublid eesti inimesed tagajalgadele, uurides Eurostati tabelit, kus Norra oma tööviljakusega 68,7 €/h oli teistest pikalt ees ja Eesti 10,8 €/h-ga  tabeli tagaosas, Soome näitajast 40 €/h neli korda maas. Ka EA Reng ASi juhatuse esimehel Jüri Rassil läks hari punaseks. Eesti inimene töötab nagu kaamel, meie käteliigutused on palju käbedamad ja taip kiirem kui soomlastel. Vähemalt siis, kui töötame.

    Tuhnisin paberites ja arvutasin, võrdlesin meie hangete võite ja kaotusi, vaatasin hinnakujundamise aluseid, kokku lepitud tööde mahtu ja tegelikku tööd. Võrdlesin Soome ja Eesti palku, firmade tulukust, müügihindu, töökultuuri, töökombeid, suhtumist, mõtlemist, tavasid ja hakkasin tajuma – meid ümbritseb raiskamine. Pool sellest tuleb ümbritsevast keskkonnast, pool sellest istub meis eneses sees. Ja leidsin universaalse valemi, mis kirjeldab maailma majandussüsteemi ja Eesti olusid. 0,5 × 0,5 = 0,25. Just nii see ongi. Kontrollime: 40 €/h (Soome tööviljakus) × 0,25 = 10 €/h (Eesti tööviljakus).
    Kel mõte nüüd tõrgub, ärgu ehmugu, püüame võrrandi loogikast aru saada. Kellegi poole vinnaga töö toob kaasa teise inimese poole vinnaga töö – ja kokkuvõttes ei tehta mitte pool tööd, vaid veerand. Riigisektori kehvake efektiivsus põhjustab erasektori samaväärse olukorra ja kokkuvõttes on tulemus veerand mitte pool.Poolitine riigihangete seadus koos otsustusvõime minetanud riigiametnikuga annab veerandi. Pooliti toimiva süsteemi, tehnoloogia ja mõttemalliga firma, kel tööl nõukaaegse moonakamäluga töötaja, annab sama tulemuse.
    See 0,25 ripub meil pommina kaelas ja mõjutab kõike me ümber, sest valem toimib ka vastupidi. Kellegi isiklik initsiatiiv, olgu see otsustusvõimeline bürokraat või tuhinaga tööle asuv noor, või olgu see äsja vastu võetud suurepärane seadus või hästi välja töötatud tootmisprotsess, korrutame pingutuse tulemuse 0,25-ga – ja initsiatiiv kaob.
    Kukerpallitame veel arvudega ja vaatame kas tervikut saab jagada neljaks. Saab! Need üksteisest läbi põimunud neljandikud on: avalik sektor, avaliku sektori töötaja – alates ministrist ja lõpetades alamastme bürokraadiga, erasektor, erasektori töötaja – alates omanikust ja lõpetades lihttöölisega. Kõik nad osalevad universaalvalemi toimimises ja ühe moonakamentaliteet võimendab otseselt teise tegevust. Ja ärgu üks näidaku teisele näpuga ja nõudku täispingutust, kui endal on patt näkku kirjutatud.
    Tegelikult ei ole meil pääsu, sest vahe Soomega jookseme kindlasti kinni. Kuid toimugu see siis pigem varem kui hiljem. Pingutagem esimesel aastal kas või kümnendikukesegi paremini, ja tulemus on suurepärane 0,36. Kahekümnendikukesegi tõusu puhul oleme jõudnud pooleni Soome näitajast! Ja hetkega oleme saavutanud kahekordse palgatõusu, seda jätkub nii erafirmadele kui arstidele ja politseinikele. Ja riigikassa täitub jõudsalt ja omanikud rõõmustavad kasumi kasvu üle.
    Poole vinna mentaliteet peab surema. Sündigu meis peremees ja kadugu moonakas. Piir ei jookse mitte omaniku ja töötaja vahel, mitte era- ja riigisektori vahel. Piir ei poolita ühist paati, see liigub jõudsalt teistele järele vaid siis, kui igaüks meist neljast haarab aeru ja sõuab võrdse innu ja ühise suunaga.
    Autor: Vilja Kiisler, Jüri Rass
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.