Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikapitalist Partsi toetuseks

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ja ka peaminister Andrus Ansipit on viimasel ajal kritiseeritud sellepärast, et valitsus on osa äritegevusi erafirmadelt ära võtnud või võtmas, kirjutab Äripäeva asepeatoimetaja Aivar Hundimägi.

SASilt võeti üle Estonian Air, selle aasta algusest ei lasta Edelaraudteel enam rongiga reisijaid vedada, järgmise sammuna soovib valitsus senisest rohkem osaleda saarte ja mandri vahel praamiühenduse korraldamisel.

Minule on rongiliiklust ja praamiühendust puudutavad otsused sümpaatsed. Edelaraudtee puhul ei olnud ja ka mandri ning saarte vahel reisijaid vedava Väinamere Liinide puhul ei ole tegemist vaba turumajandusega. Riik on neid ärisid maksumaksja rahaga aastaid doteerinud ning ei ole õige väita, et teenuse hind kujuneb vabas konkurentsis. Seetõttu on pidevalt olnud õhus kahtlused, et erafirmadele makstakse pakutava teenuse eest liiga kõrget tasu.

Majandusminister Juhan Parts ütles eile riigikogu infotunnis arupärimisele vastates, et riik kavatseb soetada parvlaevad, mille konkursi korras erafirmale välja rendib. Ministri plaani kohaselt soetab parvlaevad riigifirma Tallinna Sadam.

Praegu kuuluvad parvlaevad erafirmadele, kes neid omakorda teistele erafirmadele välja rendivad ja riik maksab laevaliini operaatorile dotatsiooni, millest suurem osa läheb praamide omanikfirmadele. Selle keerulise äriahela kirjutas möödunud aasta septembri alguses lahti Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv.

Parts on kindel, et kui riik või riigile kuuluv ettevõte oleks parvlaevade omanik, siis säästetaks aastas maksumaksjale kaheksa miljonit eurot. Seda tänu nelja laeva madalamale prahtimistasule.

Pealegi saaks laevade operaatorteenuse osas tekitada konkurentsi. Kuna praegu kontrollivad parvlaevu Vjatšeslav Leedo ning ettevõtja Olav Miil, siis on kellelgi teisel väga raske tulla Leedo kõrvale nende laevade operaatoriks.

Mind ei üllataks, kui aasta alguses tekkinud segadust reisirongiliikluses üritataks nüüd kasutada selleks, et riigi praamiostu plaani halvustada. Näiteks hakatakse hirmutama kehvemate praamidega, hõredama sõidugraafikuga ja halvema teenusega. Seda on lihtne teha, sest erinevalt reisirongidest on eraettevõtja mandri ja saarte vahele toonud uued praamid ning teenuse kvaliteedi osas pole praegusele praamiliikluse korraldajale suurt midagi ette heita. Küsimus on raha suuruses, mida riik selle teenuse eest peab maksma.

Riigikogus kujuneb üheks Vjatšeslav Leedo huvide esindajaks ning Leedo praamimonopoli lõhkumise kriitikuks tõenäoliselt riigikogu liige Kalle Laanet. Reformierakonnas võib Leedo kasuks kuluaaritööd teha noor orav, endine keskerakondlane Ain Seppik. Seetõttu võib arvata, et praamimonopoli lõhkumine ei lähe Partsil valutult. Tal on aega vähem kui kaks aastat ja Eestis on vähemalt üks mõjukas ettevõtja, kes võiks olla huvitatud majandusministri vahetusest.

Jõuliselt parvlaeva- ja reisirongiärisse sekkudes parandavad Juhan Parts ning Andrus Ansip Mart Laari ja Tiit Vähi valitsuste ajal tehtud eksimusi. Riik andis aastaid tagasi praamid ja raudteeliikluse erakätesse ning tegi seda maksumaksja jaoks väga kehvadel tingimustel.

Praeguse Ansipi valitsuse tegevust on nimetatud halvustavalt riigikapitalismiks. Tegelikult parandab praegune valitsus kunagisi erastamisvigu, eesmärgiga säästa maksumaksjale igal aastal mitu miljonit eurot ehk tagada odavama hinnaga kvaliteetsem teenus.

See ei tähenda, et riik peab alatiseks jääma reisirongiliiklust või praamireise korraldama. Riik saab ka tulevikus enda omanduses olevad praamid ja rongid eraomanikule välja rentida, kuid ta saab seda teha targemini kui varasemad valitsused.

Tekst oli täna eetris Vikerraadio päevakommentaarina (toim).

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.