Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aga kust me teame, et need on meie kasumid?

    Endise rahandusministri Aivar Sõerdi ettepanek pankadele maksta kasumimaksu vabatahtlikult on üllatav ja praktikas raskesti teostatav, leiab endine MTA peadirektori asetäitja, NHH doktorant Dmitri Jegorov.

    Kehtiv seadus ja vabatahtlik maksustamine ei käi kokku. Maksukohustus tekib siis, kui tehakse midagi, mis on seaduse kohaselt maksustatav.Kasumi puhul on selleks näiteks dividendi maksmine. Kõik, mida pank maksaks vabatahtlikult, istuks maksu- ja tolliametis (MTA) ettemaksuna, mida saaks iga hetk riigilt tagasi küsida. Ka siis, kui pangad teeksid n-ö kingituse riigile otse rahandusministeeriumi arvele, ei saaks seda tulevikus tekkivast maksukohustusest maha arvata. Nii või teisiti eeldab ettepanek seaduse muutmist, kui pangad ise dividende ei maksa.
    Kasum on meil maksuvaba nii kaua, kui seda ei ole välja makstud. Seega reinvesteeritud kasumi maksuvabastus ei ole päris õige termin. Õigesti öeldakse, et kontol istuv raha (kuigi kasum pole alati võrdne vaba rahaga) ei ole investeering. Ent maksuhaldamine on lihtsam, kui MTA ei pea kogu aeg võrdlema ettevõtte investeeringuid mingi loeteluga, mis annab ja mis ei anna maksuvabastust. Ja seetõttu on praegune seadus oma eesmärgi kohta täiesti põhjendatud.
    Kui jutt käib naasmisest tavapärase kasumimaksu juurde, siis peaks mõtlema, kuidas me saaks ennast paremini müüa. Kindlasti peaks säilima investeeringute maksuvabastus, sest see on ELis levinud. Mis juhtuks maksumääraga, sest meie 21% ei oleks Bulgaaria ja Küprose 10%, Iiri 12,5% ja ka Läti-Leedu 15% taustal midagi kiiduväärset? Seni on nii töötaja kui äriühingu tulumaks olnud sama, aga kas see oleks nii ka tulevikus, me ei tea. Kui üks on 15% ja teine on 21%, siis annaks see nn OÜtamisele hoogu juurde. Ja ilmselt ei ole me valmis langetama tulumaksu kohe 15% peale kõigile.
    Eraldi maksusüsteem pankadele? Miks? Jah, seal on palju raha. Aga mitmetasandiliste maksureeglistikega peab olema alati ettevaatlik.Erandeid on raske hallata, neid on tihti võimalik kuritarvitada ning maksustamise läbipaistvus kannatab.
    Eesti on seni olnud suurtele kontsernidele justkui kasumite deposiitkontoks. Ja kes seda teab, kas need kasumid oleksid teistsuguste reeglite puhul üldse Eestis tekkinud.
     
    Autor: Vilja Kiisler, Dmitri Jegorov
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.