Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärast kaklust rusikatega ei vehita

    Tallinna Vesi  kavatseb nõuda 17,1protsendist veehinna tõusu või rohkem kui 50 miljoni euro suurust kompensatsiooni Eesti valitsuselt, soovimata samas kinnitada, kas ettevõte oleks rahul vaid ühega neist.

    Äripäeva meelest on Tallinna Vee heitlus konkurentsiametiga ning äsjane  riigi ähvardamine kahjunõudega vähemasti osaliselt võitlemine minevikuga, mida tagantjärele muuta ei saa, st 2000. sõlmitud erastamislepinguga, millega ettevõte ise tagantjärele rahul ei tundu olevat. Suurim võitja oli erastamise järel mäletatavasti briti ettevõte United Utilities, mis on Tallinna Veega hulga raha teeninud (aktsiakapitali vähendamise kaudu, dividendidena, aktsiad müües ja juhtimistasudena).
    Pikk võitlus. Konkurentsiametiga kohtus vaieldes on Tallinna Vesi alati rõhutanud, et  ettevõtte erastamisleping on rahvusvaheline ja sõlmitud EBRD osalusel, mistõttu nii konkurentsiametil kui ka teistel riigiasutustel on kohustus järgida selles sätestatud hinnastamissüsteemi. Nüüdki toonitab Tallinna Vesi, et esitatud nõudmised on täiel määral vastavuses erastamislepinguga, mille Eesti valitsus 2000. aastal heaks kiitis, ning sellele eeldusele tuginedes tuleks konkurentsiametil sedakorda hinnatõusunõudmisele järele anda. Samu argumente on vee-ettevõte esitanud varemgi, ometi pole amet hinda tõsta lubanud.
    Samuti on Tallinna Vesi  tähelepanu juhitud sellele, et konkurentsiamet on ranget hinnaregulatsiooni rakendanud börsil noteeritud ettevõtte suhtes.  Börsiettevõttega on tõesti tegu, kuid teisalt siiski monopoli seisundis ettevõttega, mille tegevust jälgib riigi määratud regulaator: varem Tallinna linn, alates 2010. aastast konkurentsiamet. Viimase ülesanne ongi jälgida, et monopoolses seisundis vee-ettevõte tarbijale ülekohut ei teeks. Tallinna Vee suur kasumlikkus ongi olnud see peamine põhjus, miks konkurentsiamet pole ettevõtte senistele hinna tõstmise soovidele vastu tulnud. See on argument, mis on avalikus ruumis ja eelkõige Tallinna Vee klientide hulgas hästi mõistetav.
    Osta aktsiaid. Teisalt on Tallinna Veel kohustus seista oma aktsionäride huvide eest, mida konkurentsiametiga  lahinguid lüües ju tehaksegi. Kuna konkurentsiamet on varem avalikustanud vee-ettevõtte poolt ametile esitatud hinnataotlused, siis pidas ettevõte oluliseks aktsionäridele selgitada hinnataotluste vastavust lepingu tingimustele. Tallinna Vee aktsia hinna eilne tõus tõendab, et investorid usuvad ettevõtte ja konkurentsiameti vaidluse lahenemist ettevõtte kasuks. Sellest lähtudes tuleks Tallinna Vee klientidel, keda seni on rõõmustanud konkurentsiameti tegevus veemonopolisti hinnatõusutaotluste ohjeldamisel, edasisest arengust kasusaamiseks soetada Tallinna Vee aktsiaid.
    Postimees kirjutas eile, et Tallinna Vesi ja konkurentsiamet on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele kompromissi asjus, mis võimaldaks säästa mõlemaid osapooli aastatepikkusest kohtuvaidlusest. Sisuliselt tähendaks see üksmeelele jõudmist sellesama kunagise erastamislepingu tingimuste suhtes, mille üle on mitu aastat vaieldud. Kui kokkulepe on sündinud, siis tuleks sellest avalikkusele kiirelt teada anda, sest leppe osapoolteks on riigiamet ja börsiettevõte.
     
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Investeerimine ja surm: pärandamise maksunüanssidest välismaa kinnisvara konksudeni Kahjumliku investeeringu pealt tuleb maksta tulumaksu
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
“Isegi hea tervisega investorile ei tee paha, kui nende asjade peale mõelda,” arvab kõhedaks tegevate surma ja pärandamise teemade kohta maksuekspert Ranno Tingas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.