Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähem heitmeid toob ELi investeeringuid

    Euroopa Komisjon sõnastas 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika ettepaneku alles hiljuti.  See hõlmab siduvat kohustust vähendada heiteid 1990. aastaga võrreldes 40% ja tervet Euroopa Liidu hõlmavat siduvat kohustust toota vähemalt 27% energiat taastuvatest energiaallikatest, kirjutab kliimavolinik Connie Hedegaard.

    40% eesmärk on teadus­põhine, sest see aitab saavutada 2050. aasta eesmärki vähendada heiteid 80–95%. Et kliimasoojenemine jääks alla 2 °C, peavad arenenud riigid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul oma heiteid 2050. aastaks vähendama just nii palju. Teiseks on 40% ambitsioonikas eesmärk, kuna seda on võimalik saavutada üksnes ELi heiteid vähendades. Olukord on teine kui 2020. aasta 20% eesmärgi puhul, mille saavutamiseks on osaliselt võimalik rahastada ELi-väliseid projekte meie heidete kompenseerimiseks. Vähendades Euroopa heiteid meelitame siia investeeringuid ja tehnoloogiat.
    40% eesmärk on saavutatav ja kulutõhus. Majanduslik analüüs näitab, et 40% eesmärk on saavutatav mõistlike lühiajaliste investeeringutega ja viisil, mis toob kaasa märkimisväärse pikaajalise kasu.  40% eesmärk on siduv nii Euroopa kui ka liikmesriigi tasandil, kuna see jagatakse siduvateks riiklikeks eesmärkideks.Euroopa peab jätkama taastuvenergia jõulist laiendamist, nähes seejuures ette paindlikkuse Euroopa energiasüsteemi selliseks ümberehitamiseks, et iga liikmesriik panustaks meie ühiste kliimaeesmärkide saavutamisse.
    40% eesmärk stimuleerib investeeringuid taastuvenergiasse terves ELis. Siduv taastuvenergiaeesmärk suurendab investeeringuid puhtasse energiasse aga veelgi enam.
    Loodetavasti peavad paljud riigid meie seatud eesmärgi järgimist väärivaks. Seades lati kõrgele, suudaksime mõjutada teisi tähtsaid majandusriike enne 2015. aasta kriitilise tähtsusega ülemaailmseid kliimakõnelusi.
     Nüüd on pall Euroopa, sealhulgas Eesti liidrite käes, kes peaksid hoidma ELi juhtrolli rahvusvahelistel kliimakõnelustel ja ülemaailmse rohelise majanduskasvu võidujooksu võitmisel.
     
    Autor: Connie Hedegaard, Vilja Kiisler
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.