Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähem heitmeid toob ELi investeeringuid
Euroopa Komisjon sõnastas 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika ettepaneku alles hiljuti. See hõlmab siduvat kohustust vähendada heiteid 1990. aastaga võrreldes 40% ja tervet Euroopa Liidu hõlmavat siduvat kohustust toota vähemalt 27% energiat taastuvatest energiaallikatest, kirjutab kliimavolinik Connie Hedegaard.
40% eesmärk on teaduspõhine, sest see aitab saavutada 2050. aasta eesmärki vähendada heiteid 80–95%. Et kliimasoojenemine jääks alla 2 °C, peavad arenenud riigid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hinnangul oma heiteid 2050. aastaks vähendama just nii palju. Teiseks on 40% ambitsioonikas eesmärk, kuna seda on võimalik saavutada üksnes ELi heiteid vähendades. Olukord on teine kui 2020. aasta 20% eesmärgi puhul, mille saavutamiseks on osaliselt võimalik rahastada ELi-väliseid projekte meie heidete kompenseerimiseks. Vähendades Euroopa heiteid meelitame siia investeeringuid ja tehnoloogiat.
40% eesmärk on saavutatav ja kulutõhus. Majanduslik analüüs näitab, et 40% eesmärk on saavutatav mõistlike lühiajaliste investeeringutega ja viisil, mis toob kaasa märkimisväärse pikaajalise kasu. 40% eesmärk on siduv nii Euroopa kui ka liikmesriigi tasandil, kuna see jagatakse siduvateks riiklikeks eesmärkideks.Euroopa peab jätkama taastuvenergia jõulist laiendamist, nähes seejuures ette paindlikkuse Euroopa energiasüsteemi selliseks ümberehitamiseks, et iga liikmesriik panustaks meie ühiste kliimaeesmärkide saavutamisse.
40% eesmärk stimuleerib investeeringuid taastuvenergiasse terves ELis. Siduv taastuvenergiaeesmärk suurendab investeeringuid puhtasse energiasse aga veelgi enam.
Loodetavasti peavad paljud riigid meie seatud eesmärgi järgimist väärivaks. Seades lati kõrgele, suudaksime mõjutada teisi tähtsaid majandusriike enne 2015. aasta kriitilise tähtsusega ülemaailmseid kliimakõnelusi.
Nüüd on pall Euroopa, sealhulgas Eesti liidrite käes, kes peaksid hoidma ELi juhtrolli rahvusvahelistel kliimakõnelustel ja ülemaailmse rohelise majanduskasvu võidujooksu võitmisel.
Autor: Connie Hedegaard, Vilja Kiisler
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.