Anname preemiat tubli tervise eest

Kui inimesed tunnetaksid selgelt, et nende tervisekäitumine midagi mõjutab, viiks see paremate tulemusteni, kui loosungitega tervislike eluviiside edendamine. Ühtlasi aitab tervisekäitumise sidumine sotsiaalmaksuga kaasa maksukäitumise paremaks muutmisele. Ettevõtjad saavad sotsiaalmaksu olemasolust juba praegu enam kui valusalt aimu, sest vastav ülekanne tuleb endal teha. Samas need töötajad, kes igakuiselt lihtsalt palka saavad, enamasti ei adugi sotsiaalmaksu ega selle vajadust, sest raamatupidajad on selle nende eest juba maksuametile ära saatnud.

Kui ma olen terve ja tubli, hoolitsen oma keha ja vaimu eest, teen (tervise)sporti ning üleliia napsi ei võta ja suitsu ei tee, siis saan arstilt samuti kiita ning oma nina haiglajärjekordades ei näita. Seda viimast just hea tervise, mitte tervise minnalaskmise pärast. Miks mitte mind siis premeerida sellest sotsiaalmaksu osast, mida ma ju tõesti ei kuluta. Seda enam, et hea tervisekäitumise tõttu on kulud minu ravile ka tulevikus suure tõenäosusega väiksemad.

Premeerimiseks on võimalikud erinevad variandid. Näiteks motiveeriks paljusid kindlasti teadmine, et tubliduse eest saaks hüvesid ajal, kui ise ollakse vanadusest juba nõrgemad. Seejuures võidaksid inimesed ja riik topelt – riigil kuluks vähem ravikindlustusele nüüd ja hiljem, samas kui inimesed elaksid tervislikumalt ja tervemalt, teades, et tulevikus oleks on neil garanteeritud riigipoolne suurem toetus proteesidele või siis koht pensionäride võimlemisgrupis.

Kui veksleid tulevikuks ei soovita välja käia, siis võiksid maksumaksjad selle kasutamata jäänud summa kasutamises ehk ise kaasa rääkida. Annetada mingi protsendi enneaegsete laste, vähihaigete või liikumispuudega inimeste toetuseks. Või hoopis põnevate tervislike toidunädalate korraldamiseks koolides, mis friikartuli asemel hoopis huvi peedi, maguskartuli või maapirni vastu tekitaks ning nõnda tervislikke eluviise toetaks.

Isegi kui see protsent, millega ma ennast või teisi premeerida võin, on väike, näen ma selles motivatsiooni ja võitu. Seejuures võiks see summa ju vastavalt tervisenäitajate paranemisele ka kasvada, et kohe nii suurt auku haigekassa fondidesse ei tekitaks. See oleks nii ka indikaatoriks rahva tervisele - mida suurem summa, seda parem tervis ja seda rohkem valikuid.

Nende valikute tegemiseks lahenduse loomine poleks ju Eesti e-riigis (näiteks eesti.ee lehel) ju keerukas ning tooks riigi inimesele taas sammu võrra lähemale. Seejuures võiks kõrval välja tuua ka erinevate ravikulude hinnad. Nii näeksid ka sotsiaalmaksu suuruse üle kurtvad inimesed, mis iga raviliigutus tegelikult maksab. Lihtsa, kasutajasõbraliku ja visuaalselt huvi tekitava nutika e-lahenduse saaks ühtlasi teistesse vananevatesse ühiskondadessegi maha müüa.

Toetan igati, et meie tervisesüsteem on ehitatud üles solidaarsusprintsiibile. Allergiad, erinevad toidutalumatused ja teised moodsateks haigusteks tembeldatud tüütused ega ka raskemad haigused ei ole sageli enda teha. Selline on lihtsalt maailm, kus me elame.

Samas on liiga palju neid inimesi, kahjuks eriti just mehi, kes tervise peale ei mõtle ja nii kogu solidaarsussüsteemi peale vilistavad. Kui neile piits ei aita, siis anname parem prääniku – las igaüks rõõmustab ja isegi uhkustab, kui palju tervis talle ja teistele kasu tõi! Kindlasti oleks siis süsteemis ka tegelikult rohkem solidaarsust, kui inimesed suhtuksid oma tervisesse ja maksudesse suurema teadlikkuse ja hoolivusega. Hea tervisekäitumine ja endast hoolimine lihtsalt väärib preemiat ja sellest võidavad nii kodanikud kui riik.